Lugesin romaani venekeelsena pealkirja “Kokon” all. Maal on peetud juba kaks termotuumasõda. Ameerika Ühendriigid on kehtestanud maakeral Protektoraadi, mis tähendab seda, et vaid USA-l võib olla tõhus armee ning ainsa superriigina kontrollib Ameerika kogu maailma (ja eelkõige iseenda) julgeolekut. Peategelaseks on teises tuumasõjas orvuks jäänud Peter Koskinen. Ta koolitati riigi kulul füüsikuks ning teose algul naaseb ta aastaid kestnud Marsi ekspeditsioonilt. Peter on pikka aega olnud marslastega ninapidi koos ja tõi nüüd Maale oma leiutise –ekraniseeriva jõuvälja. Väikesemõõtmelisena võib selline olla nagu kaitsekookon inimese ümber, suurena võib ta kuplina kaitsta terveid linnu ja riike. Muidugi püüavad jõuvõtetega selle leiutise omanikeks saada nii gangsterijõugud, hiinlased kui ka USA Julgeolekuteenistus. Tegelikult ongi romaan tulevikku paigutatud põnevuslugu (thriller) ja minu arus hea selline. Satiirinooled tabavad üsna mitmeid tahke ja Anderson tõestab veenvalt, et demokraatlik riigikord ei tähenda automaatselt inimestele vabadust. Vabaduse eest tuleb alati ja kõikjal seista. Kindel 5.