Taas üks klassikaline ja suurepärane ajarännu romaan Andersonilt, mis küll ehk rohkem avaneb kirjaniku teiste teoste kontekstis. Siin esinevad mitmed motiivid ja selge(ma)ks mõtlemist vajavad endale esitatud küsimused, mis ka näiteks "Ajapatrulli" sarjas ja muudes PA romaanides.Eelkõige võlub jutustamisvõti. Eessõnas märgib PA, et selle uskumatu loo tõi temani üks sugulane - doktor Robert Anderson. Viimane juhtus olema Havigite perekonnaarstiks, perekonna kuhu sündis ajarändur Jack Havig. Hiljem jutustab Havig doktorile oma kogemustest kauges tulevikus, rändudest Maurai Föderatsiooni. Doktor räägib sellest omakorda kirjanik Andersonile, kes kirjutab nö ulmejutu sarja Maurai Föderatsioonist...
Süzhee. Avastades, et ta on võimeline ajas rändama, arendab Havig seda võimet, kuni asub ajas otsima teisi omasuguseid. Aegajalt pihib ta sõbrast doktorile, ainsale inimesele, keda usaldab. Havig suundub aastasse 33., ning kohtubki seal teiste ajarändurietga. Õieti leitakse tema ja värvatakse tuleviku ajarändurist jõhkardi Caleb Wallise agendiks.
Jah, ega süzhee polegi nii tähtis. Lugu paigutub siis Maurai Föderatsiooni sarja. Wallis - 19.sajandist pärit baptist üritab taastada teadusel, ratsionalismil ja tehnoloogial põhinevad Lääne Impeeriumi. 21.sajandil toimus teatavasti maailmasõda, lõppes Masinate Ajastu, kõik mattus rusudesse ja algas pikk barbarismiperiood. Millest siis esimesena väljus Okeaanias loodud Maurai Föderatsioon, kes mehhaanika asemel arendas mahedat biotehnoloogiat ning üritas säilitada maailma kogu tema mitmekesisuses. Wallis kavatseb Mauraiga võidelda; finantsiliste vahendite kogumiseks lähetatkse Havig 1204.aastasse Bütsansi. Ent Havig asub pärast üürikesi õnneaastaid kreeklanna Xeniaga hoopis võitlusse Wallise vastu.
Kirjanikku huvitab romaanis kõige rohkem tasakaalu probleem erinevate inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhetes. Et kui palju on (ilmselt normaalseks) arenguks vaja Maurai filosoofiat; ja kui palju edendada nö raskeid teadusi. Lääne tsivilisatsioon, mis maailma hukutas ja mille vigu Maurai väldib, andis ju peale hävingu ka väga palju head. Romaani lõpuks näikse Havig lahendust teadvat...
Ei puudu ka vürtsiks traagilised ja lüürilised armulood. Anderson pakub jälle ühe vaate inimkonna arengule, rasketele ökoloogilistele väljakutsetele; adkvokateerib oma tasakaaluteooriat; siin on valutava südamega teadlase poolt esitet raksed küsimused ja andeka kirjaniku poolt loodud põnevuslugu. Igati soovitan - no on kõvasti etem kui "Ristiretk". Iga kandi pealt tippteos.
