Kasutajainfo

Poul Anderson

25.11.1926–31.07.2001

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Poul Anderson ·

Ivory, and Apes, and Peacocks

(lühiromaan aastast 1983)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
6
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (6)

Järjekordne Ajapatrulli alane lühiromaan, mille peategelaseks Manse Everard. Seekord leiavad sündmused aset 950 a. ema. ning tuleviku tumedatest aegadest pärit kurikael Merau Varagan püüab hävitada Tyrose riiki. Tagajärjed oleksid kohutavad: Jääks tulemata kuningas Salomoni hiilgus ja usk ainujumal Jahvesse kustuks. Iseenesest mõista ei oleks ka ristiusku ega kaasaegset teadust. Lisaks sellele, et Everard võtab osa Astartele (=Afroditele) pühendatud riitusest, mis seisneb neitsi vabastamisest süütusest, saab ta ka jagu Varagani kuritegelikust jõugust. Igati väärt meelelahutus! Hääd ajaviitelugu hindan viie vääriliseks.

13.11.2015 Uuesti lugedes hakkas häirima liigne sahmerdamine ajahüpetega ja Everardi käitumine kohalikust poisist kaastöötajaga. Lugu polnudki nii "kuldne", nagu esmatutvusel paistis. Neli.
Teksti loeti inglise keeles

Lühiromaani sisust on ülalkirjutaja juba pisut rääkinud... keskenduks seetõttu pigeb sellele, miks ma antud tekstile kõigest nelja panen!

Manse Everard on peategelasena tore, aga lühiromaan on kirjutatud pisut teises võtmes, kui varasemad Ajapatrulli lood. Manse Everard käitub ajuti kui tõeline erivolitustega agent, ajuti aga kui Suur Valge Massa – mulle tõesti ei meeldinud ta käitumine selle noore pärismaalase suhtes. Okay, võibolla oli poiss tõesti õnnelik, saades Ajapatrulli kaastööliseks ning saades tohletanud vanatüdruku omale naiseks ning selle nõtke põhjamaise kaunitari pealekauba. Võimalik, et selline oli selle ajastu moraal ja kombed, ei tea, pole otsustaja... aga varasemates Ajapatrulli lugudes mind Manse Everardi teod ei häirinud, kuigi ka seal lõhkusid need ajuti tavaarusaamu...

Häiris ka see, et lahendus tuli kuidagi hästi kogemata...

Kokkuvõte: hea lugu, aga üle loen tunduvalt harvemini kui Ajapatrulli varasemaid lugusid... Lugeda tasub, aga soovitaks neid varasemaid kogusid kõigepealt, minuarust hakkab Anderson sellest sarjast pisut väsima.

Teksti loeti vene keeles

Jutustuse väärtuseks on mõningad ajaloolised sedastused, miinuseks aga mitte eriti õnnestunult läbi mõeldud sündmuste käik. Viimane on üldse puuduseks Andersoni lühiproosas. Nagu ka teistes ajapatrulli lugudes, on siin peamiseks olukorrale lahenduse leidmine. St ei lahendata mõnd juhtumit, või ei proovita toimunus selgusele jõuda vaid tegeletakse mingist situatsioonist väljatulekuga. Nö toimetamise, mitte uurimise ega teadasaamise lugu.

Sellise olukorrast väljarabelemise nahka lähevad Andersonil ka enamus Hoka ja Operationi`i lugusid, Ajapatrull oli senini meeldivaks ernadiks...

Niisiis, toimetab Everard Tüüroses, muistses Foiniikias. Anderson näitab, kuivõrd oluline oli Foiniikia Kreeka, Juudamaa ja tulevase Euroopa arengus, et midagi ei teki tühja koha peale ja kui kaugele tuleb tihti välja minna, et mingites ajaloolistes arengutes sotti saada. Paraku, et juhtu Tüüroses Everardiga nagu midagi eriti põnevat. Kolab linnas ringi, kohtub kuninga ja Ajapatrulli residendiga, tõdeb, et õudne jama tuleb sellest küll, kui terroristid Tüürose hävitavad…

Loo miinuseks ongi see, et, kuigi ülesanne oleks nagu väga raske, saab kõik kuidagi lihtsalt ja õnnelike juhuste läbi korda. Juhuslikult elab Everard atendaadi üle, juhuslikult satub õige abilise otsa, magab õigete naistega, leiab inimesed, kes õnneliku juhuse läbi ellu jäänud jne. Lõpulahing, kus Varagan kinni võetakse, on samuti kuidagi - hopp! ja valmis... Ei teki pinget ja pinevust, milleks tegelikult ju alust oleks. Võinuks olla mõnus ajalooline thriller.

Võibolla ongi selles juhuste jadas mingi autoripoolne varjatud loogika. Kuigi ikkagi on raske tuvastada, milline täpselt see autori ülesanne selles jutus oli. Kokku on "neli", sest ega see nüüd nii kehv ka ei olnud.
Teksti loeti inglise keeles

Ajapatrulli agent Everard saadetakse seekord foiniiklaste linna Tüürosesse kuningas Hirami valitsemisaega. Kohalikud agendid selgitavad, et hirmsa pommplahvatuse/terrorismiaktiga kavatsevad tulevikust laekuvad kurikaelad Hirami ja pool linna õhku lasta. Kes need kaabakad täpselt on või kuidas nende tegu ennetada, ei oska keegi öelda. Ja ajapatrullil on väliagentidega kitsas käes, abijõudu saata ka ei saa.

Everard asub detektiivitööle, kasutab abilisena kohalikku kerjuspoissi, kohtub Hirami endaga, magab põhjamaise orjatariga ja korjab neilt kildhaaval teadmisi, nagu ehtne detektiiv.

Iseenesest paljulubava probleemiga ulmekrimka, mis lõppkokkuvõttes ei õigusta lootusi, sest kogu lahenduseni jõudmise konstruktsioon on äärmiselt ebausutav. Umbes nii, et “Khm, kuningas, kas siin on viimasel ajal käinud imelikke võõraid, minusuguseid? Ah et ei? aga Teie isa valitsemisajal? Ah et küsigu ma vanadelt inimestelt?” Esimene ettejääv vanur ütleb, olid sellised tüübid, aga läksid merele ja uppusid. Sadamas ootab neid näss, kes on just sellelt laevalt ainsana eluga pääsenud. Ja ongi teada aeg ja koht, kus pättidele preventiivne hoop anda.

Palju rohkem meeldis mulle Tüürose ja sealse elu kirjeldus ning Andersoni mõttekäigud, miks just see linn on ajaloos ülioluline monoteismi läbimurdel. Oli tunda, et Anderson kirjutas sellest ajast ja kultuurist mõnuga. Kuna tegemist on lühiromaaniga, aga tegevust sama vähe kui lühijutus, siis oli tal niisama tühjaks tähjaks tekstiruumi küll.

Teksti loeti inglise keeles

Olles käesolevaga teise maakeelse "Ajapatrulli"-tsükli kogumiku lugemisega poole peal, võib sedastada, et suur osa neist tekstidest keskenduvad just vähemtuntud perioodidele ja sündmustele vanemas ajaloos ning mõtisklustele, kuidas nende teisiti kulgemine võinuks tulevikku mõjutada. Sündmustik (nagu ka peakangelase ja kurikaelte motiivid) tunduvad antud kontekstid pigem teisejärgulistena. Nii tuuakse ka käesolevas lühiromaanis meie ette üks huvitav ammukadunud aegruum - Foiniikia pealinn Tüüros 10. sajandil eKr.
Tüürose kirjeldused olid huvitavad, ent teatud muud detailid ei lubanud mul teosele maksimumhinnet panna. Erinevalt mõnedest eelarvustajatest ei häirinud mind kuidagi Everardi käitumine Pummaraimiga - vaevalt tolle edasine elu teda Tüürosesse maha jättes kuidagi paremaks kujunenuks, pealegi oli Everardi eesmärgiks ka temast mahajäänud Bronwenile turvaline elu tagada. Pigem oli mu jaoks miinuseks just sündmustiku venimine ja ka eelarvustajate poolt mainitud liiglihtsad lahendused. 
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: