Eelmistel missioonidel ülesnäidatud leidlikkuse tõttu on David Falkayn pälvinud suure Nicholas van Rijni enda tähelepanu ja soosingu ning tegeleb nüüd eriülesannetega. Teisisõnu otsib perspektiivikaid turgusid sealt, kus teised neid justkui märganud pole.
Lühiromaanis on meie kolmik siis maandunud planeedile, kus elavad miskid lindudest arenenud sapiensid. Kaubanduslikus mõttes on maailm ebaperspektiivne, sest tegu on toimiva, kuid ääretult ebastabiilse tsunfti- ja klanniühiskonnaga. Intriig käivitub, kui Liiga laevalt palub varjupaika sõdalasneid. Inimene! Selgub, et mingid kosmosepiraadid on kunagi planeedile maha pannud portsu koloniste, kelle laeva nad kaaperdasid. Sõdalasneid teatab, et kohalik valitsus on kaupmeeste laevale liginemise ära keelanud.
Tüdruk osutub sündmuste käivitajaks, kahjuks usub seksuaalselt rahuldamata, aga selle küsimuse käes vaevlev Falkayn liialt palju sõdalasneidu. Hädad ei jää tulemata, sest vahepeal on kohalikud inimesed (õigemini osa neist) vallutanud planeedi ühe vanima ja jõukama linna ning otsustanud sinna oma kuningriigi luua. Tõenäoliselt loodavad nad ka tulnukate abile, kohalikud linnulaadsed aga just seda kardavadki.
Hindeks taas selline umbmäärene neli, sest selline sirgjooneline tekst sobib eelkõige vaid lihtsama seiklusulme ja antud sarja austajatele. Hinnet langetab just see, et meie kolmikul kisub loo käigus kõik nii kiiva, kui veel saab, aga lõpplahendus saabub samas kuidagi väga kiirelt ja ka lihtsalt. Noh, kuidagi väheveenev on ajuti see kõik.