Käeolev jutt leiab aset maailmas, kusüleüldisest tuumakatastroofist on möödunudpaar sajandit. Tuumakatastroofi otsene tulemus on see, et on säilinud kõik teadmised kuid puuduvad võimalused nende laialdaseks taasrealiseerimiseks, sest hävinud on seadmed ning ka maavarad jmt. resursid uute ehitamiseks on napid. Uuenenud maailmas on arenenumaks jõuks Maurai Föderatsioon Okeaanias. Too ühendus on sõnastanud teatavad printsiibid, mida rangelt järgitakse ning vajaduse korral ei kõhkleta teiste riikide siseasjadesse sekkumast. S.o. maailmas tahetakse näha loomulikku ja tasakaalustatud või ka looduslähedast arengut, millega on vaidlustatud "enneaegsed" üritused tuumaenergiat või muud ohtlikku tehnoloogiat elustada. Lõpptulemusena peaks inimene jõudma arenenud tehnika kasutamiseni alles siis kui on ise vastaval arengutasemel ja jääks kordamata see kurb situatsioon, kus inimene on tehnika ori, mis esimeses lähenduses selle tuumakatastroofi esile kutsuski.
No ei ole lihtne siin lugejal seisukohta võtta. Ühest küljest on ju tore, kui areng harmooniline on, teisalt, mispoolest on too Maurai Föderatsioon nüüd kõige õigem jõud maailma arengu määramisel.
Jutt ise on kirjeldus kolme Maurai spiooni missioonist Beneghalis, eesmärgiga kindlaks teha seal salaja läbiviidava tehnoloogilise eksperimendi iseloom ning vastavus eelnimetatud printsiibiga. Peale mõningaid sündmusi saab ülesanne täidetud ja tarvitusele tulevad meetmed. Beneghal on kaotanud suure osa oma viimaste aastate sisemajanduslikust koguproduktist ning oht inimkonna tulevikule on likvideeritud.