Ei tulegi meelde hilisminevikust raamatut, mille läbilugemiseks tuli niipalju tahtejõudu kulutada...
Romaan koosneb neljast osast, mis on eraldi ajakirjades ilmunud, alates 56-st aastat. 1971 kirjutas Anderson mõned vahepalad juurde ja lasi asja romaanina välja. Mingitel paranormaalsetel kaalutlustel tehti romaanist veel 1995.a. hard-cover.
Peategelased on libahunt Steve Matuchek ja tema abikaasa kaunitarist punapea nõid Virginia. Raamat on pühendatud Robert Heinleinile ja tema punapeast abikaasale Virginiale. Tegevus on mingis alternatiivajaloolises maailmas, kus võlukunst ja maagia on teadusega segunenud, moodustades sellest ühe legitiimse osa. Stiilimääratluseks on toodud raamatu seljal science-fantasy. Tegevus toimub USA-s, mis esimeses loos "Operation Afreet" võitleb II MS-s Aasia interventidega - Kalifaadiga.
Romaan oli ropult tüütu! Põhimõtteliselt kolmes jutus ja ühes lühiromaanis (Operation Changeling`ina see eraldi ilmunud 1969) madistavad Ginny ja Steve igasugu kollidega - afriit, tulisalamander, inkubus ja päris põrgu endaga. Inkubuse lugu oli enam-vähem talutav. Viimases loos ületab teaduslik maagia juba igasugused piirid - tegeldakse füüsikalise teoloogiaga, Anderson sooritab mõttelisi megaeksperimente aja, ruumi, religiooni, geomeetria, põrgu ja mille kõige muuga...
Ma ei ütle, et see kõik otseselt halb oleks olnud, aga mingil segasel põhjusel ei läinud asi kohe üldse üles. Maagia konsentratsioon ületas taluvuse piirid, inimest ennast ei paistnud loost kuskil. Oli kohati mõnusaid mõtteid (näit. et vampiiriväeosasid ei saa kasutada Itaalia omade läheduses) aga, aga, aga...
Raamatust jäi nii sant tuju, et ei tahagi sellest rohkem rääkida.
Romaan koosneb neljast osast, mis on eraldi ajakirjades ilmunud, alates 56-st aastat. 1971 kirjutas Anderson mõned vahepalad juurde ja lasi asja romaanina välja. Mingitel paranormaalsetel kaalutlustel tehti romaanist veel 1995.a. hard-cover.
Peategelased on libahunt Steve Matuchek ja tema abikaasa kaunitarist punapea nõid Virginia. Raamat on pühendatud Robert Heinleinile ja tema punapeast abikaasale Virginiale. Tegevus on mingis alternatiivajaloolises maailmas, kus võlukunst ja maagia on teadusega segunenud, moodustades sellest ühe legitiimse osa. Stiilimääratluseks on toodud raamatu seljal science-fantasy. Tegevus toimub USA-s, mis esimeses loos "Operation Afreet" võitleb II MS-s Aasia interventidega - Kalifaadiga.
Romaan oli ropult tüütu! Põhimõtteliselt kolmes jutus ja ühes lühiromaanis (Operation Changeling`ina see eraldi ilmunud 1969) madistavad Ginny ja Steve igasugu kollidega - afriit, tulisalamander, inkubus ja päris põrgu endaga. Inkubuse lugu oli enam-vähem talutav. Viimases loos ületab teaduslik maagia juba igasugused piirid - tegeldakse füüsikalise teoloogiaga, Anderson sooritab mõttelisi megaeksperimente aja, ruumi, religiooni, geomeetria, põrgu ja mille kõige muuga...
Ma ei ütle, et see kõik otseselt halb oleks olnud, aga mingil segasel põhjusel ei läinud asi kohe üldse üles. Maagia konsentratsioon ületas taluvuse piirid, inimest ennast ei paistnud loost kuskil. Oli kohati mõnusaid mõtteid (näit. et vampiiriväeosasid ei saa kasutada Itaalia omade läheduses) aga, aga, aga...
Raamatust jäi nii sant tuju, et ei tahagi sellest rohkem rääkida.