Kasutajainfo

Poul Anderson

25.11.1926–31.07.2001

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Poul Anderson ·

Fortune Hunter

(jutt aastast 1972)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
1
0
1
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (2)

Tulevik, härrased, on tume. Maakera on äärmuseni linnastunud. Yksikud säilinud looduskaunid kohad on võetud range looduskaitse alla. Inimasustus neil on rangesti keelatud, välja arvatud yksikud pargivalvurid. Lisaks neile on seal ajutiselt viibida lubatud yksikutel ajakirjanikel, kelle vahendusel siis ylejäänud rahvas veel looduse ilu võib nautida. Yks säärastest ajakirjanikest on linnaelust sedavõrd tydinud ja vabast maastikust sel määral sisse võetud, et yritab ära võrgutada yhte pargivalvajannat. Tulemuseks ypriski nigel jutuke.
Teksti loeti inglise keeles

Tuleb juttu teha nähtusest, mille nimi on Poul Andersoni sündroom. Viimane seisneb minu puhul selles, et esimestel lehekülgedel tuleb lihtsalt huupi mõistatada, millest jutt käib, edasi avaneks justkui midagi, kuid loo keskel aimad pahatihti, et said millestki väga valesti aru. Ka siis kui jutt läbi on, tuleb mitmeid kohti üle lugeda, et kõik oma kohale asetuks. Ja mõningail, päris lootusetuil juhtudel jääbki osa hämaraks. Autor lihtsalt ei ole eriti vastutulelik.

Ma ei ole veel aru saanud, mis on Andersoni juttude lugejavaenulikkuse põhjuseks. Ühest küljest mahutaks kirjanik justkui oma juttudesse liiga palju, teisalt eeldab ta et lugejal on aega ja tahtmist süveneda. Lisanduda võivad ka kasutatud ebatavalisest sõnavarast ja/või ebatraditsionaalsest lausekonstruktsioonidest tingitud barjäärid. Muist autoreist, kellega sarnaseid probleeme olen kogenud, meenub ainult Theodore Sturgeon.

Anyway, paljudel juhtudel selgub siiski, et tegu on väärt jutuga, kuid maksimumhinde panemiseks just selle lugejavaenulikkuse tõttu enamasti käsi ei tõuse, sest tundub et jutu lugemisel valatud higi ei tasu end täiel määral ära. Samas on Andersoni juttude põhimass jätkuvalt kõrgetasemeline nii et neljast madalama panemiseks on ka harva põhjust. Defineeritud sündroom ei ole omane kaugeltki mitte kõigile kirjaniku lugudele, kuid esineb piisava sagedusega, et tast juttu teha. Kuid selle heietamise kõrval pole ma jutust endast veel rääkinud.

Lood on tõesti enam-vähem nõnda nagu Avo kirjeldab, selle vahega, et minu meelest lubatakse parkidesse, mis ei pruugi olla pargid meie mõistes, vaid lihtsalt kohad kus on säilinud metsik loodus, esmajoones teadlasi ning erandkorras ka ajakirjanikke. Loo peategelase, kes väntab reservaadis loodusfilmi, volitused seal viibimiseks hakkavad lõppema ning uue loa saamiseks tal erilist lootust seoses üldise poliitika muutumisega pole. Minul pole raske mõista, miks peategelane jätkuvalt metsikus looduses viibida tahab, aga ta soolab naisteaduri võrgutamise käigus õige napilt üle ning plaan läheb vett vedama.Mitmekihiliseks muudab stoori asjaolu, et loo kangelane on tegelikult võrdlemisi õnnelik abielumees, kes ürituse ebaõnnestudes naise kaissu naaseb. Nii et jutus on kirjandust küll, ainult et eelkõneleja on siit vist midagi muud otsinud.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: