«Mirror, Mirror, Off the Wall» on jutt Kedrigerni kroonikate põhisarjast ning on mõneti ka järjeks sama sarja varasemale tekstile «The Crystal of Caracodissa» (1982). Seda varasemat juttu pole ma lugenud, aga ega see ei seganud kah.
Siinarvustatav jutt algab vägagi tüüpiliselt: Kedrigern ja Printsess söövad aias hommikust... üks muffin jääb üle ja Kedrigern otsustab selle sädistavatele linnukestele sööta... üks lind hakkab aga Kedrigerniga rääkima. Lind on mehaaniline ning selle ehitas magister Aponthey, kes on antud maailma üks geniaalsemaid maagist mehaanikuid. Aponthey palub abi miski maagilise kristalli asjus...
Kedrigern ja Printsess asuvad teele, aga kolme päevateekonna kaugusel Aponthey lossi nad ei märka... hiljem siiski märkavad, sest see oli rajult võssa kasvanud. Aponthey on vanaks jäänud ja miskipärast ei mäleta, et ta oleks Kedrigernilt abi palunud. Kristall tal on... on ka komplekt miskeid kummalisi peegleid... kristall on kellukesekujuline ning sellesse on vangistatud vaimolend, kes omakorda annab teada ühte peeglisse vangistud naisest.
Selline lustlik ja muhedalt kirjapandud lugu, mis mõnuga pruugib üsna mitme muinasjutu ja peegli taga käinud Alice`i motiive. Midagi sõnulseletamatut jääb siiski vajaka, seetõttu ka hindeks vaid neli.