Jutu minategelane on abielus kummalise naisterahvaga. Neil on ka tütar. Jutu alguses on peategelane just nad kaotanud ning ta on asunud teele, et neid tagasi võita...
Kirjeldused teekonnast ning sinna vahele pikitud meenutused eelnenust moodustavadki jutu sisu.
Selgub, et naine pole pärit sellest maailmast. Naine on pärit sellest ülemisest maailmast, kus pannakse paika meie maailma juhtivad juhused...
Vaat see teekond on üsna tavaline... õigupoolest polegi see mingi etteheide autorile. Ka need eelneva elu meenutused on üsna olmelised ja argised. Kõik see kokku annab sellise tuima segu, mille tõttu kirjeldatav huvitav maailm jätab sellise üsna paberliku ja kunstliku mulje. Tahtsin isegi vahepeal jutule kahte panna, aga idee oli lool ikka üsna hästi välja peetud. Minuarust pole hea idee adekvaatset vormi saanud. Kahju!