Ulmekirjanduse BAAS - Kalevipoeg

Arvustused (12)

8.06.2000, kell 14:03

Jutt, mis Kalevipoja tüüpilisel tasemel. See tähendab jätkab edukalt autori poolt püstitatud standardeid. Mis omakorda tähendab, et Kalevipoja mõistatus püsib edasi.

Mida mõtlen selle all? Aga seda, et ka "Purpurvalgus" ei andnud vastust küsimusele, mis on Kalevipoja ulmekirjutamise eesmärgiks. Üks on muidugi selge - selleks pole lugejale ühe mõnusa, põneva, uudse ja lugemisrõõmu pakkuva ulme kirjutamine. Aga mis siis on?

Vat seda küll ei tea. Kalevipoeg ajab mingit oma asja´- millist ja mis eesmärkidel - pole õnnestunud tuvastada.

Selle jutu eesmärk ja mõte läks minust küll lahinal mööda - umbes sinnasamma, kuhu eelmiste omagi. Kummati meenutab "Purpurvalgus" mulle Heinsaart, tema samasugust ebamäärast stiili ja keskendamatust. See võrdlus ei tule kummalegi kasuks. Sorry.

Teksti loeti eesti keeles

Raux

8.06.2000, kell 21:28

Terje on teatavasti Norras mehenimi. Nüüd tõsta oma kõlvatuse aste kuupi ja loe jutt uuesti läbi ...

Teksti loeti eesti keeles

Orcus K.

16.08.2000, kell 13:25

Saast.

Teksti loeti eesti keeles

Valge Vares

16.08.2000, kell 18:47

Ma nii resoluutne nüüd küll ei oleks... Saasta leidub paraku praktiliselt kõigis klantskaante ja sollidse paksusega lääne ulmeantoloogiates, kusjuures see saast moodustab mahust valdava enamuse ja on valdavalt palju hullem saast. Kindlasti ei vasta Kalevipoja jutt tavaulme klisheedele ja seda iseloomustab tugev annus sürreaalsust, mis kõigile (loe: enamikule) ei pruugi meeldida - ega meeldigi. Aga samas ei tee see seda vähem ulmeks. Võrreldes autori varasemate katsetustega on edasiminek selles loos igatahes silmanähtav ja tegu on juba - küll oma kaanonite järgi kujundatud - tervikuga. Jääb autori enda otsustada, kas ta tahab oma okkalist rida edasi ajada või otsustab kirjutamisstiili selliselt muuta, et see ka ENAMUSELE meeldiks. Arvan, et Kalevipoeg on selleks suuteline küll - kui ta seda ainult vajalikuks peab.

Teksti loeti eesti keeles

Jüri Kallas

5.10.2000, kell 21:32

Issand, kui hall ja jabur jutt!!!

Ühest päästab jutu vaid minu enda määratlus, et «olen nüüd ühe jama võrra targem!»... iseküsimus, kas sellest autorile mingit rõõmu on?

Jutust endast pole põhjust kirjutada, sest ei saa kirjutada asjast, mida pole olemas... seetõttu kasutaks BAASiruumi pisut sellele, et näitaks välja mõnigast oma suhtumist ning seda eelkõige eelnevate arvustuste valguses.

Võrdlus Mehis Heinsaarega pole korrektne, sest Heinsaar oskab siiski kirjutada, Kalevipoeg kahjuks (seni siiski?) mitte... kohe üldse ei oska!

Austatud Valge Varese loitsud teemal, et lääne antoloogiad on hulga hullemat saasta täis... no, ei ole ikka küll! Jah, tõsi ta on, lääne antoloogiates (eriti nendes nn. originaalantoloogiates) on sageli hästi palju halle ja pinnapealseid jutte, kuid ka kõige kehvemate selliste juttude autorid neis antoloogiates oskavad tugevalt üle keskmise kirjutada. Ja kui isegi seal antoloogiates ongi hästi palju saasta (noh, oletame, et me saame mõistest «saast» pisut erinevalt aru), siis miks peaks sellise saastaga enam-vähem võrdsel tasemel asju ilmuma «Marduses»? «Mardus» võiks ju püüda neist saastapublitseerijatest parem olla! Vaevalt, et «Purpurvalguse» avaldamine autorit materiaalselt palju rikkamaks tegi ja mingit loomingulist kogemust andis... lugeja kaotas aga igaljuhul!

Isiklikult arvan, et see kohalik ulme jääbki oma põhimassis abituks jampsiks seniks, kuniks toimetajad suhtuvad asja nii, et hullematki on ilmunud! See siin ei olnud muidugi ainult «Marduse» kohta. Einoh, ma saan aru küll, et kohalik autor ei suuda kohe kirjutada maailma tippudega võrdsel tasemel, kuid on siiski olemas mingi alampiir, mis tuleks ületada. Ütleks ka seda, et mis on talutav «Algernoni» jaoks, ei tohiks mööndusteta olla kõlbulik «Marduse» jaoks!

Teksti loeti eesti keeles

Märt Laur

31.01.2001, kell 20:37

Dragofor

1.04.2001, kell 15:52

Tekkis selline mitte eriti filosoofiline küsimus: mis kuradi asi see on?!? Andke andeks, kuid mulle jättis tekst mulje kui mannetu katse siduda endas mingeid müüte (mingid Vana-India mõjud?) ja tänapäeva ühiskonda. Läbi kukkus. Mitte mõhkugi ei saanud aru. Omapärane ta on, kuid mitte heas mõttes. Pigem selles mõttes, et KA NIIMOODI SAAB KIRJUTADA (kuigi ma seda ei soovita ja kui viga juba tehtud, siis tekst kuhugi sahtlipõhja ära peita, et see taeva pärast, kellegile silma ei hakka, veel vähem mõnele toimetajale, kellele see isegi meeldida võib!). Esinen veelkord vana üleskutsega (mida ma ise ei täida, sest pole piisavalt andekas...): saatke Mardusele ikkagi lugemisväärseid tekste, säästate vaeseid paljunäinud lugejaid...

Teksti loeti eesti keeles

Laur Salundi

5.05.2001, kell 15:47

Taavi Kalju aka Ghilderich

27.11.2001, kell 19:05

Mõttetu! Mõttetu! Mõttetu!

Teksti loeti eesti keeles

Taivo Rist

14.11.2002, kell 18:36

Nõustun Jürkaga täielikult. Kõik, mis kõlbab "Algernoni", ei kõlba veel "Mardusesse". Ja Taavi Kalju ütles hästi, et see lugu on mõttetus kuubis. Isegi see, et Terje on mõnel pool mehenimi, ei anna loole midagi juurde.
Kui loo eelviimane, kuues osa ära jäänuks, pannuks ma vahest vaevase kolmegi, aga nüüd jääb nõrk 2.

Purpurvalgus oli sees ka Ross Rocklynnil, aga juttude kaalukategooriad on liiga erinevad.

Teksti loeti eesti keeles

Tarts

20.02.2003, kell 23:30

K6hkleva käega annan loole "rahuldava". Et siis miks, kui teised on andnud kaigast nii et vähe pole? Keeruline kysimus, arvatavasti autori kunstiliste pyydluste pärast. Ma ei saa öelda, et lugu mind kylmaks oleks jätnud ja omamoodi oli ta igastahes. Kummaline lugu, ega muud ei oskagi väga öelda.

Teksti loeti eesti keeles

Meelis Sepp

18.02.2013, kell 13:00

Hulk sõnu ritta seatud: muliseva sõnavahutamise, pateetilise õõnsa kõmistamise ja saladuslike vihjete poetamisega üritab autor diipi pseudofilosoofilist muljet jätta ja sügavat tähendust omistada sinna, kus sügavust on sama palju kui liuväljal. Kogu see õõnes kõmistamine teenib eesmärki tühjemast tühj4emale sisule sügavam mulje anda, paraku kogenuid lugejaid sellega ei peta: sitt on sitt, isegi kui ta vahukoorega katta ja kirss otsa asetada.

Lisapointsid lähevad autorinime eest. Mälusoppides urgitsedes meenub et oli jah kunagi taoline tegelane/autor aga 13 aastat hiljem on ikka naljakas. Kui juba Kalevipoeg oli, oleks võinud mõni Sarvik-Taat ka välja ilmuda, või kes nad seal olid, Tuuslarid ja Olevipojad...

Teksti loeti eesti keeles

Kalevipoeg

15.04.1977–

Teosed

· Kalevipoeg ·

Lisavahendid:

Kalevipoeg

15.04.1977–

Teosed

· Kalevipoeg ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: