Kasutajainfo

Iain M. Banks

16.02.1954-9.06.2013

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Iain M. Banks ·

Matter

(romaan aastast 2008)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
1
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.25
Arvustused (4)

Matter on üsna tüüpiline Banks kui mitte arvesse võtta, et pole siin ei ootamatut pööret ja ka ultravägivalda, mida tema raamatutes ikka vahel esineb. Kas see on kokkuvõttes hea või halb oleneb ilmselt sellest, kes seda parajasti loeb. Pean tunnistama, et lugesin selle kõigi muude raamatute kõrvalt ootamatult kiiresti läbi – alguses seda kätte võttes oli küll mulje, et vist ei viitsi.

Tegemist on Kultuuri sarja raamatuga ja tekst jälgib peamiselt ühe 19. saj lõpu tasemel inimtsivilisatsiooni ja Kultuuri Kontakti (SC, eksole) tegevust. Põhiliselt on kõik elemendid tuttavad, kuid peamine rõhk on ühiskonna ja üksikindiviidi omavahelisel suhtel. Kogu tegevus suundub mõõkade ja kirvestega sõjapidamiselt aegapidi paremini varustatud tasemele ning lõpuks toimub väga lühike tule/info/mateeria/vahetus kus osalevad mõned galaktika paremini relvastatud tsivilisatsioonid ja mõned veel eksootilisemad masinad.

Filosoofiliselt poolest (näib) tegemist olevat esiteks mänguteooriat ja võimalike maailmade teooriat rakendava lähenemisega, kuigi võibolla loen selle ise sisse. Küsimus on, nagu Banksile tavaks, lõpuks ikkagi individuaalsetes otsustustes, mis pole tingimata prognoositavad ja juhitavad. See on minu jaoks ka tema kirjutamise tugevus. Neli.

Teksti loeti inglise keeles

Veidi väiksemal määral oli kultuuride mikromanageerimine toimunud temaraamatus "Inversions". Kuid "Matter"-is oli võetud "Raske on olla jumal"-stiilis manageerimine põhjalikumalt ette. Seega suurema osa raamatulugemisest ma arvasin, et jääbki käima mäng "sekkuda-või-mitte-äkki-lasta-ise-areneda". Strugatskitest eristas seda teost aga see, et enamik barbaarsetest kultuuridest teadis, et on olemas neist kõrgemad kultuurid, mis neid jälgivad, kuid samuti olid nad kõrgemate kultuuridega leidnud ühise keele selles osas, et parem on lasta tsivilisatsioonil omapäiareneda. Raamatu lõpu poole aga kaotas kirjanik huvi sekkuda-või-mitte temaatika vastu, vaid äratas täiesti teisel teemal oleva actioni ellu.

Teiseks üllatas autor ka sellega, et raamatus käsitleti väga palju teisiKultuur-iga umbes samal tasemel olevaid rasse. Varasematest Kultuuriraamatutest, mida lugenud olin, jäi mulje, et Kultuuriga võrdset partneritgalaktika-nimelisel mänguväljakul ei olegi. Lisaks vihjati katsivilisatsioonidele, mis võisid olla Kultuurist veelgi vingemad, kuid onerinevatel põhjustel kas hääbund või siis mängust välja astunud.

Kolmas uus mängukann kirjaniku käes oli "shellworld"-tüüpi planeedid. Ma eitea, kuidas eesti keelde asi tõlkida, kuid venelased tõlgiksid needarvatavasti kindlasti "matrjoshkaplaneetideks". Tegu onplaneetide-mõõtu kunstlike keradega ja nende kohta on päris õige öelda: "maailma sees on teine, veel suuremmaailm", kui arvestada sellega, et planeedi pealmise kihi all on väikestevahemaade tagant veel mitu kihti planeete. Nagu miski pirakas"planeedimatrjoshka". Nende konstruktsioonide algne otstarve on selgusetu,kuid parimad Kultuuri-astroloogid arvavad, et tegu on miljardeid aastaidtagasi ehitatud mehhanismidega. Kunagi oli neid galaktikas 4096 tükki,vahepeal on mingi muu supertsivilatsioon neid lõhkunud, raamatutegevuse ajaks oli neid umbes mõnisada järel. Kuna neid mehhanisme polnudligikaudu miljard aastat kasutatud, siis vahepeal olid mitmed erinevadrassid avastanud, et tegu on suhteliselt kobedate elupaikadega. Seetõttuongi raamatu tegevuse ajaks asustatud "matrjoshkaplaneedid" mitmete erinevaterasside poolt. Ja kuna planeedisisesed kihid on omavahel päris hästiisoleeritud, siis on võimalik ühel sibulaplaneedil eksisteerimine erinevakeskkonnaga rassidel: kellele maitseb vaakum, kellele maitseb vesi, kellelemaitseb kuumus jne.
Teksti loeti inglise keeles

Kaheksa-aastase pausi järel on Banks tagasi pöördunud Kultuuri manu ning valmis saanud teosega, mis on üks tema keerulisemaid. Vähemalt maailmaloomise seisukohast. Kõigepealt on Banks uskumatu põhjalikusega välja mõelnud tohutult keerulise ökosüsteemide süsteemi, mida ühendab shellworld`iks (kunstlikult loodud mitmetasandiline planeet) kutsutav iidne moodustis. Teiseks võtab ta sihikule nn. sekkumise ning õpetamise, mida kõrgemal arengutasemel tsivilisatsioonid madalamal auvatele tsivilisatsioonidele peale suruvad ning kolmandaks juurdleb ka natuke mateeria üle, nagu ka raamatu pealkirjast võib oletada. Pean ausalt tunnistama, et raamatu esimesed kakssada lehekülge polnud mingi meelakkumine. Banksi stiil on raskepärane, tihe ja informatsioonirohke ning mitte eriti lugejasõbralik. Õnneks inimene harjub kõigega ning hiljem juba lugemine sujus päris hästi. Üldjoontes on tegu teosega, mille potentsiaal on suurem, kui selle tegelik väärtus. Banks kruvib pidevalt vinti peale ning pakub lõpuks välja lõpp-lahenduse, mis on küll talle üsna omane, kuid samas ka suhteliselt tühine. Ometi mulle teos meeldis, nagu on mulle meeldinud ka kõik teised Kultuuri sarja asjad, ning lugemist ma ei kahetse. Neli
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2020
juuni 2020
mai 2020
aprill 2020
märts 2020
veebruar 2020

Autorite sildid: