Veidi väiksemal määral oli kultuuride mikromanageerimine toimunud temaraamatus "Inversions". Kuid "Matter"-is oli võetud "Raske on olla jumal"-stiilis manageerimine põhjalikumalt ette. Seega suurema osa raamatulugemisest ma arvasin, et jääbki käima mäng "sekkuda-või-mitte-äkki-lasta-ise-areneda". Strugatskitest eristas seda teost aga see, et enamik barbaarsetest kultuuridest teadis, et on olemas neist kõrgemad kultuurid, mis neid jälgivad, kuid samuti olid nad kõrgemate kultuuridega leidnud ühise keele selles osas, et parem on lasta tsivilisatsioonil omapäiareneda. Raamatu lõpu poole aga kaotas kirjanik huvi sekkuda-või-mitte temaatika vastu, vaid äratas täiesti teisel teemal oleva actioni ellu.
Teiseks üllatas autor ka sellega, et raamatus käsitleti väga palju teisiKultuur-iga umbes samal tasemel olevaid rasse. Varasematest Kultuuriraamatutest, mida lugenud olin, jäi mulje, et Kultuuriga võrdset partneritgalaktika-nimelisel mänguväljakul ei olegi. Lisaks vihjati katsivilisatsioonidele, mis võisid olla Kultuurist veelgi vingemad, kuid onerinevatel põhjustel kas hääbund või siis mängust välja astunud.
Kolmas uus mängukann kirjaniku käes oli "shellworld"-tüüpi planeedid. Ma eitea, kuidas eesti keelde asi tõlkida, kuid venelased tõlgiksid needarvatavasti kindlasti "matrjoshkaplaneetideks". Tegu onplaneetide-mõõtu kunstlike keradega ja nende kohta on päris õige öelda: "maailma sees on teine, veel suuremmaailm", kui arvestada sellega, et planeedi pealmise kihi all on väikestevahemaade tagant veel mitu kihti planeete. Nagu miski pirakas"planeedimatrjoshka". Nende konstruktsioonide algne otstarve on selgusetu,kuid parimad Kultuuri-astroloogid arvavad, et tegu on miljardeid aastaidtagasi ehitatud mehhanismidega. Kunagi oli neid galaktikas 4096 tükki,vahepeal on mingi muu supertsivilatsioon neid lõhkunud, raamatutegevuse ajaks oli neid umbes mõnisada järel. Kuna neid mehhanisme polnudligikaudu miljard aastat kasutatud, siis vahepeal olid mitmed erinevadrassid avastanud, et tegu on suhteliselt kobedate elupaikadega. Seetõttuongi raamatu tegevuse ajaks asustatud "matrjoshkaplaneedid" mitmete erinevaterasside poolt. Ja kuna planeedisisesed kihid on omavahel päris hästiisoleeritud, siis on võimalik ühel sibulaplaneedil eksisteerimine erinevakeskkonnaga rassidel: kellele maitseb vaakum, kellele maitseb vesi, kellelemaitseb kuumus jne.
