"Mõtle Phlebasest" käigus aset leidnud sõjast on möödunud kaheksa sajandit. Nii umbes kaheksasaja valgusaasta kaugusel tolle sõja yhe verisema lahingu toimumispaigast paikneb Kultuuri orbitaal, mida juhtiv tehismõistus tolles lahingus sõjalaevana osales. Muuhulgas lasti lahingu käigus noovadeks kaks keskmise suurusega päikest. Valgus nendest plahvatustest jõuab orbitaalini alles nyyd.
Tolle syndmuse mälestuseks korraldab tehismõistus yleyldised rahvapidustused, mille naelaks on vastavasisulise heliteose esmaettekanne. Viimast kirjutab keegi orbitaalil paguluses viibiv komposiitor. Too on yhe kergelt tagurlikkusele kalduva rassi esindaja, kes revolutsioonilise meelestatuse ja lapsik-ylbe suuvärgi eest koduplaneedil ebasoovitavaks isikuks muutus ja vabatahtlikult Kultuuri orbitaalile asumisele kolis.
Raamatu tegevuse alguseks on orbitaalile oodata tollesama tagurliku rassi ametlikku esindajat, traagilise elusaatusega munk-sõdalast, kelle ylesandeks on veenda heliloojat tagasi kodumaale naasma. Helilooja ise on veendunud, et too militarist-fanaatik on saadetud teda mõrvama..
Kokkuvõtteks: järjekordne, äärmiselt mõnus installment Kultuuri seeriasse. Loed ja naudid. Sarja kontekstis mitte midagi eriti uuenduslikku (nagu eelmine osa, "Inversions"), kõik vana hea mastaapne ja kujutlusvõimet avardav kosmiline myttamine, koos igati armsa, pisut traagilisevõitu lõpuga. Kindel viis.