Eh, seostasin käesoleva jutu teadlikumalt ulmega alles siis, kui silmasin seda Stalkeri nimekirjas. Eelmisel aastal seda Loomingust muigelsui lugedes poleks nagu osanudki seda sellesse nimekirja asetada, kuigi oma fantastiline külg sellel kahtlematult on. Üldiselt siis tegu väikese humoorika ja irooniamaigulise lookesega uuest Euroopast ja lahti läinud piiridest. Pikemalt sisust rääkida ei tahaks, ehk vaid niipalju, et peategelasteks loomad. Igal juhul on minu meelest väga hea tükiga, mida olen paar korda hiljemgi mõnuga üle lugenud. Tõtt-öelda julgen seda isegi rahuliku südamega soovitada, sest kirjutada oskab Kivirähk hästi ja tema lugude väike nihestatus muudab need eriti võluvateks. Minu poolt kindel "viis".