Loo omailma teine ebaharilik aspekt on laste saamise viis. Lapsi sünnitavad "onud" - õllekõhuga ja mehenimega "mehed", kelle soolisest kuuluvusest ma päriselt aru ei saanudki. Ega sellest, kuidas üks inimene kasvab "onuks" ja teine mitte. Onud elavad üksikuna ja liiguvad ringi klubides ning baarides, kus siis lapsi soovivad paarid nendega suhteid luua saavad. Seksuaalvahekord toimub kolmekesi - mees, naine ja "onu".
Peategelasel Bobbyl tekib mõni aeg enne umbkaudset täiskasvanuks saamist tüdruksõber, kes on otsustanud kuidagiviisi mitte läbida seda muudatust, mis lapseea lõpuga kaasneb.
Loos on mingisugune tuntav õhustik ja huvitavad ideed, aga lugu ise on nõrgavõitu. Ei teki sellist tunnet, et "vat see oli midagi uut, rabavat ja intelligentselt huvitavat". Motiiv jutustusest on andnud kaanepildi ka MacLeodi esimesele täismõõdulisele raamatule "Voyages by Starlight", mis ilmus erinevatel andmetel kas 1996 või 1997 kirjastuselt Arkham House. Kahtlen, kas teksti 40 lehekülge annavad välja päris lühiromaani mõõdu, nagu siin BAASis registreeritud on.