Jutustuse tegevus toimub Mehhiko, Guatemala ja Belize piiril, Quintana Roo väheasustatud metsases piirkonnas. Kolm meest lendavad väikese lennukiga üle metsade eesmärgiga leida märke maiade muistsetest linnadest. Metsade vahel on täpselt ringikujuline sile plats, mille täpses keskkohas kasvab hiigelsuur puu. Maandutakse platsile, võetakse einet. Koht on kummaline - ideealne ring, ühtegi putukat ega lindu ei ole. Ei-te-kust tõuseb ootamatult tormituul ja peksab meeste väikese laagri laiali. Sama järsku kui tekkis, tuul ka vaibub. Ühe mehe jope kaob puu okste vahele ja mees ronib puu otsa, et seda ära tuua - läheb ja kaob. Kuna tegu oli piloodiga, on teised mehed hädas. Lõpuks ronib peategelane kaaslasele puu otsa järele ja kaob temagi, ent nüüd on lugeja temaga kaasas. Puu surub mehe kuhugi teise maailma, kus ta leiab küll oma kaaslase, ent tagasipääs on kahtlane. Nad satuvad iidsesse maiade linna, kus neil tuleb pidada ägedaid lahinguid tolleaegsete indiaanlastega. Kogu selle aja ei ole nad päris omaenda peremehed, vaid nende tegevust suunab Jumal või pooljumal (vahepeal selgub, et tasane maastik on selle demiurgi peopesa ja tuul tema hingeõhk). Reaalsesse maailma jäänud kaaslane on aga nupumees, kes loob vahepeal kontakti ringikujulise platsi juurde saabunud tänapäevaste maiadega ja leiab võimaluse kaaslased teisest ilmast ära tuua.
Loo esimene kolmandik on väga lubav, krutib üles põnevust. Aga rännak teises (taevases?) ilmas on veniv, tüütu, tuim, naiivne. Võitlused näivad olevat sisse toodud vaid võitluse pärast jne. Lugu on ilminud ajakirja Strange Tales of Mystery and Terror 1932. aasta juuninumbris.