MP oli üks omanäolisemaid nõukogude-vene autoreid. Põhiliselt kirjutas ja avaldas lühijutte. Käesolev kogumik sisaldab 10 väga erineva tasemega juttu. Nimilugu, "Kurjuse seemned", paistab üsnagi punane, kuid eelarvamuste mahasurumisel siiski loetav. Teine jutuke, "Ristmikul" (Na perekrjestke), on illustratsiooniks ühe tollase prominendi ütlusele: "Kui meid (st USA-NSVL) ründaksid marslased, siis leiaksime kiiresti ühise keele". Kolmas, "Jahiekspeditsioon" (Ohotnicja ekspeditsija) on kindlasti üks MP parimaid lugusid. Soovitan soojalt. "On olemas täpne aadress" (Imejetsja tocnõi adres) - progressifilosoofia. "Virtuaalinimene" (Virtualnõi celovek) on minu lemmik, omapärane lähenemine ajarändudele (füüsikalisest seisukohast veatu). "Cronose kaks palet" (Dva lika Hronosa), sekeldused ajanoole suunaga, üheideelugu. "Absurdikambris" (V abzurdokamere) on ulmepamflett bürokraatiast. "100 000-dene planeet" (Planeta za 100 000) tuletab pisut meelde Sheckley Gregori-Arnoldi lugusid. "Elatustase" (Uroven zhizni), ulmepamflett olmest siin ja seal. "Midagi hingele" (Koje cto dlja dushi), ühe idee jutuke huvitava elukohastumisega kosmosetulnukast. Hinne pandud ''in summa summarium''.