Kui kirjandusteos saaks see jutt mult lihtsalt nulli... teaduslik fantastilise mõtteuperpallina võiks isegi nelja panna. Tõsi, humanitaarina pole ma päris pädev seda vist hindama? Igatahes ei saa ma sellele loole üle kahe hindeks panna. Juttu polnud... oli vaid purukuiv idee esitus, mis jutuks maskeeritud...
Jutus on kaks tegelast. Üks neist leiutaja, kes kunagi oma leiutisi lõpuni ei vii... Sõber siis tal pakkus välja idee, et kodanik võiks oma ideed ulmejuttudeks vormistada. Selgus, et leiutaja pole kunagi ühtegi ulmejuttu lugenud! Sõber andis talle siis kogumiku ajarännulugusid tutvumiseks... leiutaja luges läbi ja leidis, et H. G. Wellsi «Ajamasin» on lahe lugu... ülejäänu aga lihtsalt jamps!
Pingsa lugemistegevuse tulemusena läksid leiutaja mõtted ajarändudele ning ta konstrueeris omaenda korterisse ajashahti... edasi lähebki loos ideede ja paradokside tulevärgiks... ning kirjandus saab sellega päris otsa...