Prantsatab kosmonaut Juri Vorontsov ühele planeedile. Kosmonaut jõuab ühes tükis kohale, aga laev on rusudeks. Kosmonaut Vorontsov otsustab oma vaevad lõpetada ning skafandri avada. Selle tegevuse juures segab teda maanduv võõras kosmoselaev, kust väljub miski agar tulnukas, kes asub kohe usinasti meeleheitel maalase elu päästma. Vähemasti esialgu tunduvad asjalood nõnda olevat. Pisut hiljem pole enam selge, et kelle elu see tulnukas päästa kavatseb...
Tekst on klassikalise skeemiga, kus alguses seatakse kangelane eluohtliku ummikusse... siis antakse lootust... siis selgub, et lootus oli asjata... ja siis lõpuks tuleb meie kangelane ikkagi paksust ja vedelast enamvähem puhta nahaga välja.
Hea ja lühike jutt, mis sobilik kiireks lugemiseks enne und. Neli just seepärast, et minuarust oleks see jutt võinud olla pisut pikem... minuarust jäi asi liialt skemaatiliseks. Henry Kuttner ja Robert Sheckley (kui nimetada kaks kuulsamat) kirjutasid selliseid lugusid siiski pisut elavamalt.