Kasutajainfo

Richard Matheson

20.02.1926-23.06.2013

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Richard Matheson ·

The Shrinking Man

(romaan aastast 1956)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (2)

See on lugu ühest nooremapoolsest mehest (kelle nimi on Scott), keda tabab ootamatult raske haigus: ta hakkab nüri järjekindlusega pisemaks muutuma - seitsmendik tolli päevas, toll nädalas. Romaani alguses on mees veel ühe tolli pikkune, ta istub oma maja keldris lõksus ja ta teab, et tal on elada veel 7 päeva.

Vahelduvad episoodid putukamõõtu mehe oleleusvõitlusest ja meenutused varasemast ajast, kui kõik sai alguse. Meditsiinilises mõttes on tegu ebaharilikult õnnetu juhtumiga, kus kokkupuude radiatsiooniga ja veel mitmete ebasoodsate asjade kokkusattumine hakkab ta kehast väljutama kaltsiumi ja muid aineid. Usutavalt on kirjeldatud inimese ängistust, kes näeb enda hääbumist, aga midagi teha ei saa. Uuringud haiglates, vaktsiin, mis ei mõju, enesetapumõtted, pere-elu lõpp, vastuvõtlikkus kõiksugu ohtudele (kass, linnud, hiljem ka ämblikud), närvide üles ütlemine, psühholoogiline murdumine. Väga sünge ja üksikasjalik ülevaade. Mehe elule keldris on ehk liigagi üksikasjalik - suure osa tekstimahust võtavad enda alla Scotti ronimine külmkapi otsa (mis on tema jaoks Mount Everesti mõõtu), kus ta teab olevat küpsiseviilu ja siis mingi teise kapi otsa, kus ta teab olevat leivaviilu.

Masendav ja mõjuv lugu ühest vaevatud hingest, inimeksistentsi põhiküsimusest ja surmast, mis ei sisenda lugejasse vähimatki optimismi. Lugu on mõnevõrra sarnane Mathesoni esikromaanile "I Am Legend", kus peategelaseks on samuti ülejäänud inimkonnast eraldunud mees, keda ajendab vaid ellujäämisinstinkt. Stephen King on nimetanud Mathesoni enda oluliseks mõjutajaks ja võib-olla on sai ta "Shrinking Manist" mõjutusi "Thinneri" kirjutamiseks. Venekeelse tõlke pealkiri on "Neverojatnõi umenshajushtshisja tshelovek".

Teksti loeti vene keeles

The Shrinking Man on psühholoogiline ulmelugu. Peategelane, Scott Carey on loo alguseks umbes 5/7 tolli pikkune (natuke alla 2 cm) ja vangis oma maja keldris, kus ellujäämine muutub iga päevaga raskemaks. Lisaks väheneb ta iga päev täpselt 1/7 tolli kaupa ja küsimus on, mis temast viie päeva pärast saab...
 
Paralleelselt selle looga näeme ka tagasivaateid Carey elule, alates juhtumist mis algatas tema kahanemise. Kogu protsess on aega võtnud väga pikalt (1/7 tolli päevas) ning kuigi füüsiliselt valutu, on see kohutavalt mõjunud Carey vaimsele poolele.
 
Nimelt on see lagundanud märkamatute sammudega Carey seost ülejäänud maailma ning eriti tema naise ja tütrega. Kõigepealt on see röövinud talt autoriteedi, siis taandanud ta lapse, seejärel ebardi tasemele. Lõpuks, alates nukusuurusest ja sealt allapoole on ta teistele vaevalt enamat kui huvitav putukas.
 
Minu arvates on tegu suurepärase teosega. Kõige enam saaks seda võrrelda ehk Franz Kafka klassikalise looga "Metamorfoos" eelkõige peategelase võõrandumise ja tema ära tõukamise motiivide tõttu. Ebardiks muutunud perekonnaliikme vangistus on muidugi veel vanem teema, mis jõuab otsaga tagasi Minotaurose müüdini.
 
Seda lugu saab võtta ka kui allegooriat ravimatu haiguse teemal (veidi nagu Robert Silverbergi romaan "Dying Inside" räägib võimeid kaotava telepaadi loo kaudu tegelikult surmast). Ma usun, et näiteks vähi laastamistööd näinud inimesed tunnevad vägagi ära kirjelduse sellest, kuidas haige otse füüsiliselt kokku kuivab.
 
Carey teeb peategelasena huvitavaks see, et ta on üsnagi lihtne isiksus - teatud mõttes täiesti tavaline mees omas ajas ja ruumis, oma paremate ja halvemate külgedega. Ta ei taha aga oma saatusele alistuda ja kuigi ta murdub nii mõneski selle õudse teekonna etapis, tõuseb ta lõpuks jälle ja läheb edasi.
 
Teaduslikku poolt pole siit mõtet otsida - aga see olekski vale lähenemine. Nagu pole mingit põhjust vaja selleks, et Gregor Samsa ühel hommikul hiiglaslikuks putukas moondatuna ärkab, ei ole tegelikult ka selleks, et Scott Carey alates ühest päevast täpselt seitsmendiktolli kaupa kahanema hakkab. Mõte on ju hoopis mujal.
 
Siin on minu arvates jälle tegemist juhtumiga, kus ulmežanri teos võtab ette midagi, mis võiks olla peavoolukirjanduse leivanumber - ning lihtsalt lööb selle üle. Kui autor jutustabki selle loo hemingwayliku sirgjoonelisusega, siis seda ma veaks ei pea. "I Am Legend" võib olla Mathesoni kuulsaim raamat, aga ma olen üsna kindel, et see siin on tema parim.
 
Hinnang: 10/10
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: november 2020
oktoober 2020
september 2020
august 2020
juuli 2020
juuni 2020

Autorite sildid: