See, nüüd ilmselt juba klassikaliseks saanud jutt on formaalsete tunnuste järgi ulme üsna tingimisi. Sisu: üks tavaline vennike sõidab läbi California maakolka San Francisco poole ning teda hakkab kiusama üks suur ja kole veoauto. Ja mitte lihtsalt kiusama, vaid üritab teda suisa mõrvata. Matheson ise on ka kuulsa Spielbergi telefilmi stsenarist ja film on seepärast üsna originaalitruu. Juttu võib pidada tunnetuslikult õuduseks - siin on selline anonüümne monstrum-koletis, tehnokraatiaajastu õuduste kehastus ja ehe paranoiline hirm. Juttu on huvitav lugeda just sellepärast, et kuidas on autor suutnud välja pidada sellise kirjeldusliku jälitusloo. No et dialoogi praktiliselt ei ole ja kogu aeg mingid kirjeldused. "viie" teenib ära küll.