Multimiljonärist vanatoi Deutch on ostnud ühte Uus-Inglismaa kolkasse vana maja. Maja on seisnud palju aastakümneid tühjana, asub oru põhjas udulaama sees, kõik kohalikud keelduvad sellele lähenemast... Taustaks on millalgi 20-ndatel aastatel (romaani tegevus toimub 1970) majas toimunud okultistlikud orgiad, mil vägesid juhatas keegi üleloomulike võimetega Belasko-nimeline kuri geenius. Belasko tegelaskuju kirjeldamisel on autor üsna kindlasti silmas pidanud Anton Szandor Laveyd ja Aleister Crowleyt. Mingil hetkel leiti kõik majas käinud lõbujanulised perverdid surnuna, Belasko laip jäi aga leidmata. Pärast seda on tühi maja mõjunud kõigile seal viibinutele destruktiivselt, muutes nad parandamatuteks vaimuhaigeteks või põhjustanud lihtsalt surma. Viimati püüti maja saladust lahendada 1940-ndatel ja sellest jäi ellu ainult üks mees - Fischer - kes oli omal ajal maailma võimekamaid meediume, kuid tollase juhtumi ajal alles teismeline poisike.
Nüüd saadab Deutch majasse asja uurima Fischeri, Florenvce´i (kes on ka meedium, spiritist ja aktiivne teispoolsusega suhtleja) ning Lioneli (kes on paranähtuste vastu huvi tundev füüsik). Kõigile lubatakse 100 000 dollarit nädala eest. Selle aja jooksul peavad nad välja selgitama, kas eksisteerib elu pärast surma. Hiljem selgub, et napp tärmin on põhjustatud miljonäri kaugele arenenud vähist, mistõttu aega on vähe. Neljakesi (füüsiku naine tuleb kaasa) minnakse sellesse põrgulikku majja ja siis läheb lahti tõeline üleloomulike nähtuste tulevärk. Poltergeist, hallutsinatsioonid (nii nägemis-, kuulmis-, haistmis- kui muud), meedium suhtleb pidevalt Belasko vaimust "pojaga" (enda arvates), jne. Füüsik Lionel sätib üles oma seadeldist "reversorit", millega ta tahab maandada majja kogunenud energia, sest tema arvates on tegu puhtalt füüsikalise probleemiga. Maja ja seal valitsevad nähtused on üsna julmad ja kergematele ning raskematele kehavigastustele järgnevad kõigepealt Florence´i ja siis tema oponendist teadlase Lioneli räiged surmad. Kunagine meedium Fischer pole maja probleemi viitsinud süüvida ja hängib maja peal niisama ringi, sest tema ootab ainult 100 000 dollarit ja kavatseb tööandjale midagi kokku luuletada. Lõpuks ärkab temagi südametunnistus ja koos füüsiku ellujäänud naisega lahendatakse maja saladus.
Romaan ei ole väga pikk (alla 300 lk), aga ikkagi jääb mulje, et tekst venib. Rohked parapsühholoogilised nähtused muudkui tulevad üksteise järel, aga välja need kuhugi ei vii. Näib, et autoril on tulnud puudus huvitavatest ideedest ja siis on lükkinud üksteise otsa lihtsalt sündmusi sündmuste pärast. Lõpplahendus oli eriti hale.
Romaani lugedes meenus kohe, et olen midagi sellist juba lugenud - W.B.Blatty "Elsewhere" - too romaan oli Mathesoni omast poole lühem ja tunduvalt asjalikum. Ehkki jah, tõenäoliselt on Blatty siiski kogu üldise miljöö ja mõningaid muid asju Mathesoni pealt maha kirjutanud.