Lühiromaani peategelane on arst Jay Ellison. Dr. Ellison on lapsena teinud läbi lennuõnnetuse ning selle tagajärjel elas ta aastaid jäljeküttide juures... mingil hetkel leidsid ta kasuvanemad, et poiss on siiski liialt inimene ja viisid ta tagasi inimeste juurde... Jay Ellison on aja jooksul hakanud vihkama/eitama kõike, mis seotud tema lapsepõlvega ning pöörasest looduslembesest noorukist on aja jooksul saanud pedantrange ja endassesulgunud arst.
Ühel teisel arstil tekib idee, et võiks proovida kasutada palaviku raviks jäljeküttide looduslikku immuunsust... selleks tuleks saata kõrgmäestikku ekspeditsioon ja paluda jäljeküttide abi. Ekspeditsiooni võiks juhtida dr. Ellison, kes ise ei soovi sellest küll midagi kuulda. Vaat siis teebki antud arst ettepaneku, et kolleeg võiks lubada hüpnoosi abil esile kutsuda (õigemini küll vabastada) selle noorema ja pöörasema «mina». Doktor Ellison nõustub...
Lühiromaan algabki tegelikult sellest hetkest, mil üks mees toibub... see mees näeb ka filmi kahe doktori jutuajamisega ning sel mehel kulub tükk aega taipamiseks, et tema ongi Jay Ellison! See teadmine on talle aga sedavõrd vastik, et palub end kutsuda Jasoniks...
Ülejäänud lühiromaan ongi selle ekspeditsiooni kirjeldus. Reisiseltskonnast tõusevad eriti esile kohalik ülik Regis Hastur ja vaba amatsoon Keela...
«The Planet Savers» oli Marion Zimmer Bradley esimene tekst Darkoveri sarjas ning seetõttu läheb ta pisut konflikti mitmete hilisemate lugudega. Ka on seda lühiromaani lugedes tunda, et autorit kammitseb maht – selle materjali põhjal oleks saanud kirjutada märksa mahukama romaani. Üks kunagise Lääne-Saksamaa tõlkija tegigi seda... kirjutas saksa tõlkele omalt poolt peatüki juurde. Marion Zimmer Bradley polnud pahane... ta lihtsalt kasutas selle peatüki ideid hiljem ühes oma teises teoses.
Kui ma selle lühiromaani peale mõtlesin, siis oli selline tunne, et ega üle kolme ei pane... miskit jäi kripeldama ning lugesin loo uuesti läbi – puhas neli! Lugu haarab ning paneb mõtlema, samas on tegu siiski algaja autori tekstiga ning ega lühiromaan ka ülioriginaalne pole. Lugeda võib... kuigi, alustada võiks mõnest küpsemast tekstist.