Hm... Tavaliselt ma panen sellistele lugudele `3`, aga CW jutustab kuidagi eriliselt mõnusas stiilis ja käsi ei tõuse vett peale tõmbama, kuigi tundsin end natuke petetuna. Aga ehk jsut sellepärast, et ta mullegi vee peale tõmbas... ;-)
Lugu algab sellega, et igal pool algab lumesadu, ja siis kirjeldatakse erinevaid lihtsaid inimesi, igaühte omi - kel vähem, kel rohkem nihutatud - asju ajamas, taustaks kirumine, et sadu ja tuhandeid kordi tuleb raadiost "White Christmas". Lund tuleb juurde ja üks tüüp hakkab uurima, et ega pole tegu nn katkestuspunktiga, kust alates ilm planeedil totaalselt käest ära läheb... Aga lõpp keerab ootamatusse suunda...