Siinarvustatava jutu peategelaseks on Isaac Asimov, kel sekretäriks Susan Calvin. Ei, mitte see kuivetunud vanatüdruk, vaid hoopis sellenimeline robot. Ühel päeval saabub suure kirjaniku Isaac Asimovi vastuvõtule robotite delegatsioon. Sekretär leiab, et lähiajal Hea Doktor neid küll vastu võtta ei saa. Saabunute õnneks astub sekretäri ruumist juhtumisi läbi Hea Doktor ise. Tekib vestlus, kus delegatsioon palub, et Asimov vaataks üle robootika seadused, sest need kipuvad elule jalgu jääma...
Tegu on sellise totterlõbusa ulmelooga, kus lõpus isegi pisuke detektiivmoment mängu tuleb. Eriti lustlik on kõik, mis jutu robot- ja inimtegelaste nimedega seotud. Nalja saab ka inimnahas tõlkijate ja kirjastajatega, kes Asimovi pahameeleks ja robotite hämminguks ajavad Hea Doktori loomingut alailma segi Arthur C. Clarke`i või Robert A. Heinleini looduga.
Jutt meeldis, aga tervikuna oli minuarust tegu suht ajuvaba jandiga. Ka kipuvad detailid juba paar päeva peale lugemist ununema. Selliste faktide valguses panengi nelja, kuigi objektiivselt võiks isegi viie panna.
Hinnet see küll ei mõjuta, aga vene tõlkijale (või siis selle tõlke toimetajale) tuleks küll trahvi teha! Tekstis meenutatakse pidevalt Isaac Asimovi tekste ning miskipärast on need antud sõnasõnaliste tõlgetena inglise keelest, kuigi vene keeles on need aastaid juba teistmoodi kõlanud. Võimalik, et mingil hämaral põhjusel on vahepeal miski uus tõlge ilmunud, aga kahtlen selles. Ikka pigem tõlkija/toimetaja praak.