Sellest et inimahvidele saab piiratud koguses viipekeelt õpetada on räägitud juba pikka aega. Käesolevas jutus töötab yks säärastest ahvidest, orangutang, mingis kirikus. Ronib mööda tellinguid ja aitab remonti teha. Kohalik abipastor, energiline naisterahvas, on ahvist vaimustuses ja loeb sellele piiblilugusid ette. Orangutangile need meeldivad ja ta avaldab soovi end ristida lasta. Sellest tõuseb koguduses ja ajakirjanduses teadagi ilmatu kisa.
Jällegi ohtrasti viiteid piiblile, mis minust kui tarbijast paraku kauegelt mööda lähevad. Võrdlemisi ladus ja loetav jutt kuid peale haigutuse märkimisväärseid reaktsioone esile ei kutsunud.