Jutt mis algab lausa fantastiliselt! Mingi tyyp ronib peale maandumist raketist välja ja vaatab ringi. Jalas on tal eriti paksu tallaga saapad. Muidu võib tallad ära kõrvetada – kustunud tähe pind on ikka veel tuline! ;)
Sealt edasi selgub, et maanduja ei olegi yldse inimene vaid olend milliseid kutsutajkse Peegliteks. Selline, kes ise isiksust ei oma vaid matkivad automaatselt järgi teisi. Kuni selleni välja, et suheldes muusikuga leiavad yhel hetkel et oskavad klaverit mängida. Peegel asub elama kohalike kaevurite bordelli. Klaverimängijana. Millistel asjaoludel ta siia tulnud on, selgub alles märksa hiljem..
Algus ja dekoratsioonid olid igati sympaatsed. Stoori.. võrdlemisi ebaõnnestunud ja yldiselt jättis kylmaks. Kangesti jäi selline mulje, et Willis on yritanud näidendit kirjutada. Nõrk neli.