See jutustus tõi autorile ta esimese Hugo ja esimese Nebula. Hiljem on ta saanud neid auhindu rohkem kui ükski teine ulmekirjanik. Millegipärast lugu ei kolksatanud, kuigi väljamõeldud raamistik (ülikooli ajalootudengid rändavad minevikku) ja osa tegelastest (Kivrin, professor Dunworthy) on mulle väga hea mulje jätnud "Doomsday Book"-iga samad.
Peategelasest ajalootudeng saadetakse 1940.aasta hilissügisesse Londonisse. Ta peab kohapeal jälgima sakslaste pommitusi ning eriti just St.Pauli katedraali. Põhirõhk ongi süütepommide kustutamisel ja selles, et peategelase arvates on üks munk sakslaste agent. Nagu hiljem selgub, kahtlustab munk samas patus loo peategelast (kelle inglise keel ei vasta ajastule ja kes ei tea tolle aja kombeid). Lugu on tundeküllane. Minu poolt 4.
Peategelasest ajalootudeng saadetakse 1940.aasta hilissügisesse Londonisse. Ta peab kohapeal jälgima sakslaste pommitusi ning eriti just St.Pauli katedraali. Põhirõhk ongi süütepommide kustutamisel ja selles, et peategelase arvates on üks munk sakslaste agent. Nagu hiljem selgub, kahtlustab munk samas patus loo peategelast (kelle inglise keel ei vasta ajastule ja kes ei tea tolle aja kombeid). Lugu on tundeküllane. Minu poolt 4.