Kasutajainfo

Connie Willis

31.12.1945–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Connie Willis ·

All My Darling Daughters

(jutt aastast 1985)

eesti keeles: «Kõik mu kallid tütred»
antoloogia «Aphra» 2005

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
2
5
1
1
Keskmine hinne
3.538
Arvustused (13)

Ellen Datlow’ koostatud antoloogia “Alien Sex 1990” kõige meeldejäävamaks ja paremaks looks on just too Willise novell. Datlow kirjutab, et luges seda juttu esmakordselt 1980 OMNI toimetuses. Ilmselt ei julgenud ükski ajakiri seda avaldada ja nii ilmuski ta esmakordselt Willise kogumikus “Firewatch”. Loo tegevus toimub mingil kunstlikul planeedikesel või kosmosejaamas, kuhu rikaste noorte jaoks on rajatud ülikool ning mida nood Põrguks kutsuvad. Novellis on kaks tihedalt põimitud ideed: 1)Rikkad mehed loovutavad oma spermat anonüümsete tütarde sigitamiseks. Samaaegselt peavad nad kandma suure summa Fondi tütarde kasvatamiseks ja koolitamiseks. Tolles maailmas tekib alatihti perversseid olukordi, kus tütar ei tea, kas ta seksib isaga ja ta isa ei tea, kas ta partneriks on tütar. 2)Ülikooli noormehed on endale soetanud pisikesed karvased loomad, tesselid. Oma endiste sekspartnerite vastu on noormeestel kadunud igasugune huvi. Minu arvates annab jutule pinget ja väärtust kahe liini võrdlus: nii nagu noorukid kasutavad seksuaalselt ära abituid loomi, nii kasutavad isad (=vanemad mehed) ära oma tütreid. Ühteviisi abitud on mõlemad. Mehena tekkis häbitunne meessoo pärast küll. 10 astmelisel ulmefeminismi skaalal (Clute&Nicholls) on näiteks Tepperi “The Gate to Woman’s Country” kaheksandal tasandil. See lugu on mitu kraadi kangem, aga tasandit ei oska küll määrata. Eriti hea lugu.
Teksti loeti soome keeles

Isegi eesti lastekirjanikud on kirjutanud jutte ühiskonnaga pahuksisse sattunud varaküpsetest teismelistest. Willis lisab terakese ulmelisust, kuhjaga "põhjendatud" süüdistusi meessoo aadressil ja tulemuseks on järjekordne "raskestikasvatatavad lapsed koloonias" sorti lugu. Peategelane on väliselt jõhker ent sisemuses vältimatult hea ja õilsa hingega neiu. Elu koloonias on tavapäraselt troostitu ent hoidke alt - isad on veel palju hullemad. Emasid aga jutu järgi nagu ei eksisteerikski! Kirjanikul on õnnestunud leida lõplik vastus küsimusele, mis on intsesti põhjuseks, kuid häirima jäävad mitmed "agad". Üheselt meessoo vastu suunatud rünnak paneb ebamugavalt nihelema, tahaks protestida, aga äkki on öeldus ka terake tõtt? Üsna arusaamatuks jäävad siiski ebaisikulise sigitamise ajendid, kuid kui mul oleks tütar/tütred, vaataksin ka loole teise pilguga? Kogusummas on lugu nilbevõitu ja väsitav. Mõni aeg peale novelli lugemist nägin unes, et mingi üliametliku ja õnneliku lapsepõlve eest võitleva komisjoni otsusega lahutati mind oma lapsest kuna me olevat liiga lähedased. Kui ma oleks ulmekirjanik, kirjutaksin sellest jutu? Tänan, ei. Kolmest vastikustunde eest piisab küll.
Teksti loeti inglise keeles

Kõik see agiteeritud klähvimine pervertidest meessoo aadressil on tädil sedavõrd kuraasikalt ja stiilselt välja kukkunud, et ausaltöelda, mulle päris meeldis..

Huvitav et see tekst lugejaile sedavõrd erinevat mõjub. Minul igastahes oli pool aega suu kõrvuni ;) Kui need ylejäänud naisõigusluse peal ära pööranud autorid kõik nii hästi kirjutada oskaksid.. ehh.

Teksti loeti inglise keeles

Kõik Mehed On Sead. Ega pärast antud teose läbilugemist selles erilist kahtlust ei jää. Autor on lihtsalt osanud selle klassikalise lause niivõrd painavaks jutuks kirjutada. Esimene kord, kui seda lugesin, oli mul parasjagu veel korralik hambavalu ka, nii et kokkuvõttes meeleolu missugune.

Huvitav oleks lugeda mõne naisbaaslase arvamust selle jutu kohta.

Teksti loeti eesti keeles

Huvitav tõepoolest, et emasid või emadust jutus vist isegi kordagi ei mainitud... Ning kolledzhi mitteametlikuks religiooniks näis olevat nümfomaania. Jutu lõpp pidi siduma kaugesse tulevikku viidud sündmusi meile tuntud aegadega, kuid minus tekitas hoopis küsimuse, mispärast pidi tegevus mingisuguses kosmilise asukohaga kolledzhis toimuma. Tesselid ning fondid olid aga leidudena head. Ning Avo arvustuse viimasele lausele kirjutan alla.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt on tegu sellise tekstiga, mis ei jäta kedagi külmaks. Kas see nüüd ka kõigile meeldib või ei meeldi, on juba iseasi. Juba teemavalik on piisavalt jõhker ning vastik, et häälestada inimesed vastavale lainele. Samuti on asi üsna andekalt komponeeritud, detailid paigas ning lõpp-lahendus, kuigi aimatav, siiski lööv. Üldiselt on tegu väga meestevaenuliku tekstiga, mis on suudetud väga hästi kirja panna. Mulle igatahes meeldis
Teksti loeti eesti keeles

Ei saanud aru, miks toimus tegevus ulmelises keskkonnas - sama hästi oleks võinud ju kirja panna selle Barretti perekonna loo, milleni lõpuks jõuti... Ja mida autor selle looga öelda tahtis, ei jõudnudki mulle kohale. Kaasarvustaja poolt ülalpool pakutud "kõik mehed on sead" kõlab lihtsalt liiga banaalselt.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu on verinoore naise silmade avanemisest, kuid tegu on minu meelest pigem sümboltekstiga. Peas jäid kajama järgmised mõtted:

Minul ei tekkinud juttu lugedes kõik-mehed-on-sead assotsatsiooni. Pigem nägin ma loos püüdu pisut üle võlli keerates näidata abituse ängi ja võimetust. Autor on kasutanud selleks seksuaalvägivalla motiivi.

Tegevuse toimumispaik – piiratud territooriumiga ajast maha jäänud tehisjaam kuskil kauges kosmoses. Kohta kutsutakse õpilaste poolt, kes pole seal mitte omast vabast tahtest, Põrguks (ka väljend „jumalast neetud koht” esineb tekstis). See on habras keskkond, justkui kaardimajake, mille needuseks (ja ka päästjaks) peab minategelane puid (papleid – kiiresti kasvavaid, kuid väheväärtuslikke puid), mille juured nii lõhuvad kui hoiavad kogu kupatust koos. See kõik sarnaneb kangesti noore inimolevuse hingega – paradoksaalne ja habras.

Tegelasteks rikkurite, fondi- ja mahajäänud äärealadelt pärit lapsed, keda võiks kokku võtta fraasiga – armastusest hüljatud lapsed.
Loo võtmelauseks võib pidada „neil pole ju küüniseid, neil pole hambaid”, nad ei saa ennast kaitsta. Nagu väikesed loomad poiste käes, nii ka lapsed meeste/isade käes.

Tänapäeval tuleb järjest enam ilmsiks õõvastavaid pedofiilia, verepilastuse ja muude seksuaalperverssuste juhtumeid, üks võikam kui teine. Ka teismeliste seksorgiates pole midagi uut. Selles kontekstis tundub lugu appikarjena – inimlikkuse kaotamise, vastutuse eiramise, oma vajaduste iga hinna eest rahuldamise vastu. Kes kaitseb abituid küünte ja hammasteta lapsi?

Märgiline minu jaoks on ka tõik, et emasid on mainitud loos vaid kahel korral – asendusema ja surnud ema. Ema tähistab tavaliselt armastust, kaitset, lohutust, kuid selles maailmas neid väärtusi pole. Lähedus inimeste (noorte) vahel piirdub brutaalse seksiga. Perekesksete pedofiiliajuhtumite puhul on tihti imestatud, et kus olid ema silmad. Vahest siit ka ema kuju puudumine tekstis.

Minu jaoks oli see lugu käeraudades hapras kaardimajas lõksus lastest, kes Põrgus oma õudustega üksi, teadmata kelle poole pöörduda, sest nad ei tea, kes on Isa – kas ahistaja või ükskõikne eneserahuldaja.

Kogu see tants on lõputu nõiaring, armastuseta lastest kasvavad ainult armastusvõimetud vanemad – poistel on loomakesed, poistest kasvavad mehed, mehed saavad armastuseta sigitatud lapsi...

Teksti loeti eesti keeles

Ma kahtlesin hulk aega kahe ja ühe vahel. Kuid viimastel lehekülgedel avalduv propagandistikirg sundis mind otsustama ühe kasuks.
Tegemist on moraali vastase teosega.
Ma ei ole kunagi sallinud poliitiliste plakatite maalinäitusele väljapanekut. See siin oli üks hullemat sorti poliitika ajamine. Põhimõtteline lähenemine seisneb selles, et kunstilise teostuse kaudu poetakse lihtsameelse lugeja hinge ja seal hinges siis (pannakse mürgiseeme idanema, situtakse, ...).
Jutu stoori on eelnevalt lahti seletatud.
Tavatõlgendus „kõik mehed on sead“ on eelnevalt ära toodud.
Jutul on (oleks) võimalik ka tiba teistsugune tõlgendus:
• naised on vabad seksuaalsed olendid, kellele meeldib (nagu meestelegi) valimatu ja vaba seks, kus partnerite suur arv on ihaldatav,
• seda naiste vabadust takistavad oluliselt vastikult monogaamsed mehed,
• meeste monogaamsuse kujundlikuks näiteks sobib isa-tütre suhe, kus need vastikud mehed teisi naisi ei vaatagi (neil ei tõuse),
• lisaks sellele, et naiste poolse võimalike (partner-meeste, seksuaalsete teenindajate) kaaslaste valik aheneb, on selline maailm sügavalt ebaõiglane tütarde suhtes,
• kelle võimalused laias meesterohkes maailmas ringi keppida on (vägivaldselt) ära lõigatud.

See tõlgendusvariant oli nalja pärast ära toodud.

Jutu kui propagandavahendi kohta on autor ise pakkunud kujundi – lugeja on tessel, kelle kõikudesse aukudesse autor oma räpast riita topib. Abitu lugeja, kelle kriitiline mõtlemine on kunstiliste vahenditega kärbitud, kellel puudub võimalus vastu hakata.
Tegemist on vägistava jutuga.
„Ülesküntud uudismaa“,
„Elu tsitadellis“

Teksti loeti eesti keeles

Lugu on amoraalne ja vulgaarne. Peategelane on justkui kuldstamp Hollywoodist - pealt kalestunud, räme ja hoolimatu, seest suisa ema Teresa. Connie Willis on kirjutanud "isasema" teose kui enamik mehi eales võimelised oleksid looma kui mõned kompleksides pubekad välja arvata.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2023
mai 2023
aprill 2023
märts 2023
veebruar 2023
jaanuar 2023

Autorite sildid: