Küllap tuleb nõustuda nende kriitikutega, kes leiavad, et Carrolli ulmet on väga raske mingil kindlal skaalal lahterdada. Kirjanikul on väga omapärane fantaasialend... väga kummalised ulmekombed, ütleme nii ja ta on ühteaegu 100% zhanriulme ja samas jälle mitte... Küllap on tõsi seegi, et peale Carrolli sellist raamatut kirjutada ei oska ja takerduks kas zhanriulme loogiliste seoste vajadusse või siis vastupidi - hämarulme autistlikku pseudoliteratuursusesse. Carroll harrastab peadpööritavat fantaasiat, kuid samas säilitab tugeva ja sihipärase loojutustamise kvaliteedi. Nii et isegi pealtnäha jaburdusi lugedes (Universumi Looja sai tööga valmis ja heitis 7. päeval puhkama, olles sättinud valmis “äratuskella”, mille käivitamiseks kõik maailmad peavad ühe komponendi valmis saama ja kui nad ei saa, lendab kogu universum kus kurat) jääb Carroli ikkagi köitvaks ja usutavaks.
Romaan on kirjutatud üsna humoorikas ja samas jälle traagilises võtmes, kõige olulisem plaan pole mitte tegevus reaalajas, vaid peategelase tagasivaated ja mõtisklused oma elu kohta, milles ongi kõige võti. See on psühholoogiline romaan (kui see termin end mitte liiga täis teinud ei ole) ja siiski on viimast lehekülge sulgedes pisut kahju, et kirjanik valis just sellise lahenduse, jättis otsad üsna lahti ja mitmetele küsimustele vastused andmata. Minu primitiivne arvamus on, et see pole siiski päris aus. Umbes sama tunne, kui sa oled tundide viisi mässanud Rubiku kuubiku kokkukeeramisega ja lõpuks selgub, et kõik selle küljed olid ühte värvi. Nii et kui ma olingi lõpus pisut pettunud, siis mitte Carrolli meisterlikkuses, vaid just tema meetodis. Sellest ka siis hinne, mis muidugi ei tähenda, et raamat poleks ülima põnevusega loetav.
Kui peaks millegagi võrdlema, siis näiteks midagi selles romaanis on väga omane Simakile (väikelinna miljöö, koerad ja kohustuslik külaloll). Tuleb meelde Back to the Future, sellele on ka viidatud, üks tegelane on veider teadlaseonu... Meenub ka Stephen King, aga laias laastus on see ikkagi Carrolli eripärane fantaasia, mida väga lihtne võrrelda ja lahterdada ei ole. On väga palju kirjanikke, kellelt ma olen lugenud ainult kaks romaani ja väga vähesed nende hulgas on need, kelle ükskõik millise raamatu ma kõhklemata ostaksin. Carroll on kindlasti üks neist vähestest.