Loo peategelane on naine, kelle elu pole olnud õnnelik. Esimene kirglik armusuhe meremehega jäi ainult platooniliseks, sest enne abielu ja muud uppus armastatu merel. Poolikuks jäid ka teine ja kolmas suhe. Oluline ja kauakestvam oli kolmas suhe, ent naisel tuli ka seal leppida vaid armukese rolliga, sest mees polnud nõus abikaasast loobuma ja soovis ainult seksi. Palju tekstiruumi on kulutatud naise mõtisklustele ja kõhklustele armukese rollis. Jutu võib jagada mõtteliselt kaheks - teises pooles on naine surnud ja tema hing püüab leida teispoolsuses kahte esimest meest, et vähemalt mittemateriaalsel moel tasa teha see, mis jäi eluajal olemata. Paraku viib saatus teda ikka ja jälle kokku selle abielumehe hingega.
Sinclair valdab stiili, ent sisu jääb väheütlevaks. Lihtsalt ühe frustratsiooni kirjeldus.