Mõneti kehvem lugu, kui selle kogumiku ("The Wall of the Sky, The Wall of the Eye") ülejäänud jutud. Iseenesest mõtte on kentsakas, kuid teostuses on midagi nagu puudu. Taust on huvitav, probleemid mida tõstatati olid samuti OK, kuid jooksev teemaarendus kippus käest ära minema. Teisest küljest, võib-olla ma ei saanud kõigest lihtsalt aru. Aga nüüd mõne sõnaga sisust. Mingis ebamäärases asjajärgus otsustati, et paadunud kurjategijaid, kellele on määratud eluaegne vanglakaristus tuleks mingitmoodi kasulikumalt ära rakendada. Kuna surmanihtlust polnud, siis kippus neid pealegi ilge ports tekkima ning midagi oli nendega vaja peale hakata. Asi mis välja mõeldi oli õite karm, nimelt ehitati neist vanglaseinu -- ei, neid ei koksatud maha, nad lihtsalt transformeeriti ehitusplokkideks ning müüriti vanga seinu. Spetsiaalne süsteem hoidis neid elus ja nii nad seal seisidki. Pisisulidele, kes vanglas oma loetud aastaid veetsid jättis see igatahes sügava mulje, kuna kogu vangla otseses mõttes elas -- inimesed, kes seina olid müüritud funktsioneerisid normaalselt, nad nägid ja kuulsid kõike ning said sõna sekka öelda, kuid liigutada nad ei saanud. Üldiselt jäi neist muudele nii karm mälestus, et enamus pätte muutusid paugust korralikuks.Kuid see on juba teine jutt. Peategelase isa oli üks nendest, kes sinna seina oli müüritud. Kui ta vanemaks sai, siis sattus ta mingi sulitembu pärast ise ka sinna vanglasse (mitte seina, vaid kongi). Mõne aja pärast avastas ta, et ta on pandud meelega samasse kongi, mille seina sisse ta isa on müüritud. Hiljem selgus, et kogu selle värgi taga on suurem konspiratsioon. Nick-i (peategelase) üks lapsepõlvesõber oli istunud just selles kongis ning hiljem oli ta surma saanud presidendi tapmise katses. Juurikad arvasid, et ju tal seal kongis mingi süsteem arenes. Huvitaval kombel selgus hoopis, et ta ei istunud vanglas mitte karistust kandes (ok, ok, alguses pisut istus kah), vaid hoopis assassinationi koolituse asjus. Osa vandenõulasi vangla asjapulkade hulgas tahtsid teada, ega äkki ta pole midagi "seinale" välja lobisenud ning osa (need kes ei olnud seotud) arvasid endiselt, et ju talle seal halba nõud anti ning püüavad panna Nicki "seina" (või täpsemini tema isa, kelle nimi mitu korda presidenditapja märkmetest läbi lipsas) käest infot lüpsma. Loomulikult selgub aga, et Carli (Nicki endine sõber) ja tema isa vahel olid sotid hoopis teised kui keegi neist arvas. Tegelikult ma arvan, et nelja saab see lugu peaasjalikult sellepärast, et antud materialist oleks saanud veelgi parema jutu valmis kirjutada. Muide, kui keegi ajukapasiteet tuleb virisema, et niimoodi elavatest inimestest ehitusmateriali teha ei ole võimalik, siis võib ta vabalt puu taha minna. Science Fictioni teine pool (fiction, ehk väljamõeldis) lubab spekuleerida suvaliste asjadega. Seda enam, et eelmisel sajandil väideti samamoodi, et õhust raskemat lennumasinat ei ole võimalik teha.