Johnathan Lethem on järjekordselt tasemel. Taas piisavalt absurdne ja pisut raskelt loetav, kui kahtlemata väga nauditav üllitis. Chaos elas mutantide linnas, Hatforkis, Multiplex kino projektsiooniruumis. Tal (ja tegelikult ka kõikidel muudel linnaelanikel) oli üks ühine probleem -- keegi ei suutnud mäletada oma mineviku. Kõigile tundus, see mis on on kogu aeg olnud, kuid Chaost see ei rahuldanud. Kohalik versioon oli, et toimus mingi pommitamine, mille käigus kogu planeet radioaktiivselt saastus ning nemad on ainukesed ellujäänud. Pommi "lisaboonuseks" oli ka see, et keegi ei mäleta minevikust midagi. Kellogg oli mingi kohalik pealik, kes suutis inimestesse magamise ajal sisendada erinevaid asju reetis talle saladuskatte all, et pomme pole kunagi kukkunudki ning ta sisendab seda rahvale lihtsalt sellepärast, et kogu seda kampa enam vähem normaalsetes rööbastes hoida. Chaosel viskas see kahepalgelisus rihma maha ning ta varastas Kelloggi auto (+ Kelloggi koerakonservide varu) ning läks maailma vaatama. Selgus, et pomme pole tõepoolest kunagi visatudki ning tõde on palju, palju komplitseeritud. Kogu Ameerika elanikkond on killustunud mingiteks pisikesteks gruppideks, mida juhib Dreamer (eestikeelne vastus oleks siis mingi Unistaja või midagi). Selgub ka, et Chaos ise on Dreamer, kuid erinevalt teistest ei tunne ta vajadust teisi valitseda ning kasutab oma andeid ainult poolkogemata ja enamasti vastu tahtmist. Lihtsamalt öeldes, inimesed elavad justkui unenägudes (kui päris täpne olla, siis Dreameri unenäos), kus on kõik (Dreameri jaoks) võimalik. Näiteks ühes "külakeses" projekteeris Dreamer rahvale, et mingi kosmilise katasroofi tõttu on kogu maa atmosfäär muutunud läbipaistmatult roheliseks ning ainult ühes kohas on õhk mingil määra läbipaistev. Kui Chaos sattus ootamatult selle Dreameri mõjusfääri, siis kujutas ta koheselt ette, et tema nimi on Moon ning, et ta kogu aeg uskunud maailma rohelise olevat. Ajapikku Chaos saavutab mingil määra kontrolli oma unede üle ning avastab, et teda proovitakse ära kasutada ning hakkab mässama. Lõpuks leiab ta, et tegelikult pole vahet kes ta on, kust ta tuleb ja mis tast saab, sest lõppukokkuvõttes on see kõik niikuinii (kellegi) uni.