«Einsteins Erben» pajatab tulevikust, kus ühiskonna stabiilsuse huvides on igasugune areng keelatud ning arengut ka ei toimu. On tohutusuured maa-alused tehased, mis toodavad kõike vajalikku ning on selline logelev ja tehnoloogiliselt hästivarustatud inimühiskond.
Jutu peategelaseks on antisotsiaalne kodanik, kes pälvis politsei tähelepanu sellega, et kiskus maha plommi rikkiläinud mehhanismilt, avas selle ning püüdis seda siis remontida... Antud teguviisi tulemusena satub mees hullumajja, sest normaalne inimene ei ava masinaid, ega püüa neid remontida... lihtsam on võtta uus masin.
Hullumajas külastab meest politseikomissar, kes soovib patsiendi enne planeeritavat ravi saata linna, et see siis paljastaks võimaliku ühiskonnaohtliku grupeeringu. Politsei on avastanud, et hoolimata keelust toimub siiski teatav areng – mehhanismid ja tooted täiustuvad! Politsei kahtlustab, et on tekkinud mingi teisitimõtlejate grupeering, mis siis «põranda all» teadust teeb.
Põhilise osa jutu tegevusest moodustabki peategelasest «hullu» retk läbi megapolise kõikvõimalike subkultuuride kogunemiskohtade. Retk on värvikas ning omandab jutu lõpuks üsna painajalikud toonid...
Tegu on tõeliselt hea sotsiaalse SF jutuga, mis pole oma värskust ka pärast viiendat lugemist kaotanud. Kindel viis!