Kasutajainfo

Rein Põder

07.07.1943–23.10.2018

  • Eesti

Teosed

· Rein Põder ·

Külmnäpp

(romaan aastast 1993)

eesti keeles: Tallinn «Eesti Raamat» 1993

Hinne
Hindajaid
3
0
3
1
0
Keskmine hinne
3.714
Arvustused (7)

Meistriklass! Parim eesti õudusraamat, mida eales lugenud. Tugineb yrgugri mytoloogiale ning animistlikule maailmakäsitlusele, mille olemus on läbini tabatud ja sugestiivselt esitatud. Kui mõne teise teksti puhul tundub ehe-eestilikkus kohatu ja sisseelamist takistavana, siis "Kylmnäpus" on suisa vastupidi: syndmused ja symbolid tunduvad mõistetavana ja, oh häda, usutavatena, just seetõttu, et haakuvad alateadvuses talletunud ebausuga, selle uskumatult elujõulise osaga sotsiaalsest mälust. Tegevus ei kipu venima, nagu see kohalike raamatute puhul pahatihti juhtub, kuigi ka nyrist verisest aktsioonist on asi muidugi kaugel. Tegemist pole mingi shokiõudusega (kuigi mitmed peatykid: "Verejooja", "Kaevumeister", "Valge susi"… on ysna karm jubedus), kõhedus tuleb kallale aeglaselt aga see-eest põhjalikult ;) Tekstil on alltekst ja sellel omakorda alltekst, mistõttu võib raamatut lugematuid kordi yle lugeda ja elu yle järgi mõtelda, ainuke häda, et iga ylelugemise korraga kaasneb paratamatult järjekordne pimedusekartusehoog ;) .
Teksti loeti eesti keeles

Tõsi ta jah, et on küll eesti parim õudusromaan, mis ette sattund seni. Eks seal ole kasutatud igasuguseid klassikalisi õudusjutu elemente alates vaimsest olekust peale surma kuni teise kehasse kolimiseni välja. Ilmselt oleks mitu korda loetud kui varem kätte oleks sattund (aiaiai, peab ikka sagedamini kodumaist kirjandust vaatama). Soovitan lugeda. Peaks veel saada olema mõnedes raamatupoodides odavas letis.
Teksti loeti eesti keeles

“Külmnäpu” arvustades põkkud kohe kahe küsimusega – mis zhanriks seda pidada ja millest see romaan õieti jutustab. Zhanri koha pealt ei tahaks otseselt õuduseks tembeldada, ehkki aines enamuses üsna jubedate asjadega seoses on... pigem peaksin seda ehedaks näiteks maagilisest realismist, või siis õudussugemetega maagiliseks realismiks. Tõlgendamise osas on lood veelgi keerulisemad. On jah mitu allteksti ja mingit ühest tõlgendust polegi võimalik romaanile pakkuda. On miski ürgne Kuri, paha vaim, kes Verevere peremehe surres tema kehast lahkub ja iseseisvalt ilma peale seiklema läheb. Vaim peab hukutama teatava hulga inimesi ja siis saab ta endale uue keha võtta. Ta etendab miskit eeterlikku Isandat Sinises, kes palkab ühe lontruse endale meeldima hakanud tüdrukulke last tegema. Sünnitusel lipsab vaim lapse kehasse. Poiss (nimeks Jeerend) on elav näide seestumisjuhtumist, Kuri tema sees otsib väljapääsu ja vahel lausa füüsilist. Jeerend toob kõigile ja kõigele halba õnne ja needust kaela, kuni Kuri ta lõpuks maha jätab ja hundi kehasse lipsab. Sealjuures on romaan üsna seikluslik ja põnev ning pagana hästi jutustatud, samas sünge, müstiline ja mõistatuslik. Kui siin peitubki palju sümbolismi, siis ei käi autor sellega eriti peale, jättes lugejale üsna vabad käed. Mis aga veelgi olulisem – Põder demonstreerib hiilgavat etno-olustiku valdamist ning - ehkki romaan koosneb lühikestest episoodidest - suurepärast fabuleerimisoskust.
Teksti loeti eesti keeles

Kui "Külmnäpp" on "parim Eesti õudusromaan" (Täht, Salundi) või näide "suurepärasest fabuleerimisoskusest" (Hargla), siis olen mina Minni Nurme. Tegelikult ei saagi aru, millised on need teised raamatud, millega võrreldes võiks romaani parimaks nimetada: nii õudusromaanide kui õuduslähedase maagilise realismiga on meil siin Maarjamaal ikka suhteliselt kehvad lood. Veel suurem mõistatus on aga kiidetud "fabuleerimisoskus".

Tegelikult ei ole üllatav, et etno-taust just Tähele ja Harglale kvaliteedimärgina mõjub (mõeldes ka nende endi loomingule). Kuid mulle on see pigem nagu punane värv härjale. Eesti on ju teada – siin ei ole müstilisi asju, on tavaline labane elu. Vaid tegevuse toimumine kaugel-kaugel annab uskumiseks vajaliku (pette)kujutelma, et midagi üleloomulikku võib toimuda. Ka sündmuste projekteerimine kaugemale minevikku ei aita: eks neid tsaari-aegseid inimesi ole ka nähtud ja kõik nad on olnud ikka erakordselt lihtsad inimesed, kelle maailm ei ulatu palju kaugemale taluõuest. Kus on need lausujad, rõugutajad, jne.? Eh...

Peategelane on üks kuri vaim, kes üritab inimesi vahelduva eduga õnneks võtta. Ja terve romaani esimene pool ainult sellele keskendubki. On 2-4 lehekülje pikkused peatükid, millest igaüks kirjeldab Vaimu kohtumist erineva inimesega. Need peatükid on niivõrd sarnased, et paratamatult jääb mulje vigasel vinüülil hüplevast grammofoninõelast. Autor pole tajunud, et on siin ühte ja sama teemat mõttetult üledoseerinud. Kes "Külmnäpu" esimese poole läbi saab, on kõige raskemast osast üle. Romaani teises pooles leiab olevus endale keha ja elustab selle omal julmal moel. Siiski pole ka see osa teosest teab mis nauding. Jeerendi rännak ja kokkusaamised kõiksugu tüüpidega on samuti väga üksluine. Milles seisneb siin fabuleerimisoskus?

Tuleb möönda, et Põder valdab suurepäraselt keelt, lauset. Väljendusoskuse tippklass ja sisuline jura annavadki kokku just sellise hinde. "Tähenduse" ja "alltekstid" arvan olevat lihtsalt mõne vaimustusse langenud lugeja ettekujutuse, soovi näha sügavust selles, mis endale meeldib.

Loomulikult ei kanna ma Põtra kui kirjanikku "Külmnäpu" tõttu enda jaoks maha – siiani olen tema teoseist eranditult vaid lugemismõnu saanud. Aga käesolev raamat on küll selline väga vaese mehe "Exorcist", kui W.P.Blatty klassikalist romaani Põdra äpardusega üldse ühes lauses nimetada tasub.

Teksti loeti eesti keeles

Olen täitsa nõus Silver Sära arvamusega. Liiga palju kordusi, sisu venib, tegevust praktiliselt ei olegi. Lõpp läheb küll natuke paremaks, kuid see ei muuda oluliselt üldpilti. Kiita võib autori sõnaseadmisoskust, mis on tõepoolest hea, kuigi raamatu uimasus ei lase sel eriti särada. Samuti jääb natuke kaheldavaks loo moraal. Otsisin küll igasuguseid varjatud tähendusi, kuid ei suutnud ühtegi tabada. Ilmselt oleks pidanud hoolikamalt uurima. Lugeda kõlbab, silmaringi avardab, erilist elamust aga ei saa. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldib kui toimuvat on vaadatud läbi teise vaatenurga. Näiteks nagu tegi Maniakkide Tänav enda "Nekromandi kombel". Antud lugu on pisut sarnane kuigi zombi asemel on hoopis üks kuri surnu hing, kes ringi lendab ja paha plaanitseb. Algsest lihtsast hingest moondub vaim paheliseks teraskingaga deemoniks ja sealt siis uuesti inimeseks. Need kaks osa, kus tegemist on puhtalt poolkehatu üleloomuliku olendiga, ongi raamatu parimad hetked. Rein Põder kasutab oskuslikult ära erinevaid rahvamüüte ja seob ning täiendab neid lisades omapoolt väljamõeldut. Kolmas raamatuosa ehk vaimu tagasi inimkehasse naasmine jäi aga pisut nõrgaks. Poolmetsiku ja kurjast tungist vaevatud noormehe vaene ja külmas-näljas teekond oli märksa vähem haarav kui varasem vaimolendi tegutsemine. Ja kui mõelda siis võiks natuke nuriseda ka just nende esimeste osade üle. Kohati ei tahtud episoodid teineteisega haakuda ja tegevus jäi hüplikuks. Ning kuigi tegemist oli kahtlemata zanriulmelise teosega, ei ole põder zanrikirjanik. Üks ulmekirjanik ei jätaks maailma sedavõrd umbmääraseks vaid üritaks tegelase moondumise põhjuseid ja sellest tulevaid tunge rohkem lahti seletada. Hindeks kolm plussiga.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: