Ulmekirjanduse BAAS - Stephen Baxter - Emperor: Time`s Tapestry. Book One

8.12.2008, kell 11:19

Stephen Baxter on tuntud Briti Hard SF-i viljeleja, kes leiab vahel aega ka teistsuguste raamatute kirjutamiseks. Emperor on sarja "Time`s Tapestry" esimene osa. Loo keskseks teemaks on Rooma Impeeriumi langus läbi brittide silmade, keda ühendab mingisugune kummaline ettekuulutus. Raamatu esimene osa keskendub roomlaste tulekule, teine nende valitsemisele ning kolmas nende tagasi tõmbumisele. Tegu on eeposega, mis hõlmab aastasadu ning see on ka raamatu üks peamisi probleeme. "Emperor" on suhteliselt lühike, kuskil kolmsada lehekülge, mis oleks küll tänapäeva "telliste" lembust arvestades igati kiiduväärt, kui autoril poleks nii mastaapseid plaane. Kõik on väga episoodiline, tegelaskujud ei jäta mingit erilist muljet, sest kaovad suhteliselt kiiresti pildilt. Tundub, nagu oleks Baxter tahtnud kirjutada "Rooma" telesarja raamatu versiooni kergelt ulmelises kastmes. Igatahes pole see tal eriti õnnestunud. Sarja teised osad keskenduvad küll hilisematele ajalooperioodidele, kuid erilist huvi mul nende vastu küll pole. Pigem kolm kui neli

Teksti loeti inglise keeles

Indrek Hargla

13.04.2009, kell 13:26

„Ajakanga – Time’s Tapestry” tetraloogia esindab Baxteri loomingus (alternatiivajaloolist) suunda, milles kirjanik kasutab hoopis teistsugust väljenduslaadi ja stilistikat, kui näiteks Xeelee-sarjas. Paljudele neile, kes tunnevadki Baxterit näiteks Xeelee’ „Ajalaevade” või mõne juhusliku hard-SF lühiloo kaudu, võib tulla üllatusena, et Baxter oskab olla ka suurepärane jutustaja ja meelelahutaja. Minu jaoks on „Ajakanga” esimene osa sama köitev ja põnev kui näiteks Mammuti-sari või „Time’s Odyssey”. Mida ma selle raamatu puhul eriti kiidan, on see, kuidas kirjanik nappide vahenditega oskab tekitada tegelaskujud ja nende silme läbi edastada meile küllaga informatsiooni ammustest aegadest, ent samas vältida nö loenguid ja hoida tegevustik käimas, pidevalt pinget kasvatades. Seega nagu üsna metoodiline stiil, mille rakendamises võib näha kirjaniku tugevat reaalteaduslikku tausta, süsteemset mõtlemist. Samas jagub siia ka emotsioone, lüürikat ja traagikat küllaga.

Sündmustik käivitub sellest, et aastal 4 e.m.a (st aastal, mil tegelikult sündis džiisuskraist) sünnib ka Britannias keegi poisslaps, kelle ema toob sünnitusel kuuldavale miskit sorti ettekuulutuse ja seda ladina keeles, mida ta ei oska. 16-realine ettekuulutus pannakse kirja ja selles võib aimata Britannia tulevikku, mainitakse kolme imperaatorit, miskeid jumalaid ja ka USA iseseisvusdeklaratsiooni. Romaan on jagatud kolme ossa ja esimene osa kirjeldab roomlaste invasiooni 42. aastal ning ka ettekuulutuse nelja rea täideminekut. Seda tõdeb üks briti neiu, kes on hariduse saanud Massalias, nimega Agrippnia ja esimene osa kirjeldabki tema elukäiku roomlaste vallutuse taustal.

Teises osas täituvad järgmised ettekuulutuse read, need mis on seotud Hadrianuse müüri (aasta 122) ehitamisega. Tegelasteks on siin esimese osa kangelaste järeltulijad, kes üritavad ettekuulutusest kasu lõigata. Sellest sünnib neile ainult häda ja hukatust. Baxter kirjeldab siin nüüd juba Rooma maailmasse integreeritud Lõuna-Britanniat ja ta kasutab uuema aja ajaloolaste uurimusi, mis oluliselt revideerivad seniseid seisukohti ja vaateid igapäevaelust Rooma Britannias. Teise osa ideoloogiline taust on iseenesest Rooma impeeriumi laiendamise moraalsuse küsimus – Pax Romana likvideerib nö barbaarsuse ja toob asemele tsivilisatsiooni (avalikest käimlatest kuni vabakaubanduseni; majandusarengu ja turvalisuse), ent selle hinnaks maailma mitmekesisuse kadumine, etnilis-poliitiline assimileerumine. Rooma süsteem põhineb äärmiselt tõhusal militaar-majanduslikul ühiskonnamudelil.

Kolmandas osas (314-337), mille tegelased on jällegi eelmiste kauged järeltulijad, on ettekuulutus juba hävinud, kuid selle sõnumit üritatakse taastada ühe orjapoisi seljale tätoveeritud mõistatusliku krüptogrammi järgi. Taustaks on siin kahte tüüpi kristluse (rooma ja briti) juurdumine ja olelusvõitlus. Prohvetluse tõlgendamine viib imperaator Claudiuse mõrvakatseni. Epiloogis on tegelased tunnistajaks uue ettekuulutuse sünnile, mis sedapuhku tuuakse kuuldavale germaani keeles.

Erilist selgust ettekuulutuse päritolu ja eesmärgi kohta veel ei anta. Tegelased spekuleerivad selle üle pidevalt ja ettekuulutuse autorit nimetatakse tinglikult Weaver´iks – punujaks, põimijaks – kes eeldatavalt kauges tulevikus üritab kas siis minevikku mingisse sängi juhtida või midagi. Suuresti on romaan põnev pilt Rooma-aegsest Britanniast, milles soovi korral võib lugeja vedada igasuguseid paralleele tänapäevaga, mõtiskleda tegelastega ajaloo- ja riigifilosoofia üle. Mina panen kõhklematult väga kindla viie, hoolimata sellest, et kui järgmiste osade sünopsiseid lugeda, siis võivad sündmused keerata väga jaburasse suunda.

Teksti loeti inglise keeles

Stephen Baxter

13.11.1957–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Stephen Baxter ·

Lisavahendid: