(jutt aastast 2001)
Lühijutt «Viirastuste põrguhaud» on Baxteri Xeelee-tulevikuajaloos selline üsna minoorne pildistus, pretensioonitu vahepala, mis ometi avab napil 15 leheküljel üsna ebameeldiva tahu inimkonna galaktilise ekspansiooni ajaloos. See umbes 5 sajandit pärast Hõbeviirastusega peetud sõja lõppu toimuv lugu (aasta on 7524) kujutab viimaseid «Viirastusekütte» ühel gaasihiiglase väikekuul omavahel saagi pärast tülli minemas ja arveid klaarimas. Hõbeviirastuste sfääriline kaitsekiht on muutunud galaktikas väärtesemeks ning neid hauaröövlid jahivadki. Õieti jahitakse siis viimaseid elusolevaid ja peitupugenud Hõbeviirastusi, kes seejärel aeglaselt tapetakse, et kerakujuline hõbedane kattenahk võimalikult rikkumatult kätte saada.
Nõnda siis maanduvadki (miks ei ole eesti keeles head vastet sõnale ‘crashlanding’?) ja suudavad selle raames oma süstiku purustada kaks hauaröövlit, 60-aastane kalestunud mees L’Eesh ja tema endise naispaarilise Hily 20-aastane tütar Raida. Hily on ühel Hõbeviirastuste küttimise retkel mõne aasta eest tapetud, lasuga selga...
Ma ei tea, minu meelest on see üsna põnev ja pädevalt teostatud lühipala, mis, tõsi küll, pääseb suurema pildi raames märksa paremini mõjule kui omaette lugedes.