Kasutajainfo

Stephen Baxter

13.11.1957-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Stephen Baxter ·

Reality Dust

(lühiromaan aastast 2000)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
1
2
0
0
Keskmine hinne
3.333
Arvustused (3)

Maa on lõpuks vabanenud Qax’i nimeliste tulnukate okupatsioonist ja tegeleb kollaborantide püüdmise ja karistamisega. Kollaborante kutsutakse vaaroadeks, nad on surematud ning ainsad inimesed ajaloomäluga, sest teistel on see tulnukate poolt pühitud. Ajaloolise Tõe Komisjon on see eriteenistus, kes vaaroasid püüab. Ühtlasi tulevad võrdlemisi ebaviisakalt Päikesesüsteemi xelee’d - veel mingid alienid. Tegevus viib ühe komisjonääri koos vaarodega Callistole, kus nood on qax’ide teadussaavutusi kasutades tunginud metauniversumi saladustesse.

Baxter on tuntud oma radikaalse ja revolutsioonilise füüsika poolest. Selles tekstis lugejat eriti ei säästeta. Oht autorist valgusaastate võrra maha jääda on suur. Kui metauniversumite keerdkäike jälgida ei suudeta, polegi õieti millelegi muule keskenduda - lugu ise on võrdlemisi igav ja segane, esitades lugejale liiga suuri väljakutseid. Raske on seda lühiromaani õnnestumiseks pidada. Mingil määral ma annan muidugi autori kujutlusvõimele au... aga nauditav võib selline tekst olla vaid väga konkreetselt ettevalmistatud ja väga kindla eelsoodumusega publikule. Mina mingist elamusest ei oska küll rääkida. Tonaalsuselt ja temaatikalt võib tõmmata (ja on tõmmatud) paralleele Clarke’i, Zelazny ja Stapledoni loominguga. Ja täheldatud, et Baxteri ambitsioonid on küll tuntavad, ent äpardunud. Mina peaks "Reality Dusti" parajaks paariliseks veel Robert Reedi samalaadset käkki “Father To The Man.”

Teksti loeti inglise keeles

Ühinen üldiselt eelkommenteerija arvamusega. Jutt kuulub otseselt xelee sarja alla, tegevus toimub samas maailmas ja taust on sama. Lugeda võib seda ka ilma xelee sarja lugemeta, kuid mingit sügavat muljet ta küll ei jäta.
Teksti loeti inglise keeles

Lühiromaan «Reaalsuse tolm» on ühtaegu põnev, huvitav ja üsna kenasti jälgitav ning arusaadav tekst - see on siis öeldud kommentaariks eelmistele arvustustele. :) Loo tegevus toimub aasta pärast Maad okupeerinud Qax-tulnukrassi lahkumist, planeedi pind on ikka veel nende nanoreplikaatorite tubli töö tulemusel viljatu silikaattolmu songermaa, aga tasapisi püüab üsna diktaatorliku koalitsioonivalitsuse all tegutsev inimkond neist mahajäänud nanotehnika abil planeeti uuesti viljakaks muuta. Okupantidega koostööd teinud nn. Vaaraosid (koostöö eest tulnukailt kingiks surematuse saanud kvislingeid) jahtiva uurimisorgani Ajaloolise Tõe Komisjoni uurija Hama Druzi ja tema paarilise Rohelise Armee naisohvitseri Nomi Ferreri juurde, kes on parajasti valmistumas reisike Jupiteri kuule Callistole, et sinna peitunud Vaaraod uurimisorgani ette kohtu alla tuua, ilmub üks kuulsamaid Vaaraosid Gemo Cana koos oma tütre Sarfiga, kes osutub siiski oma ema loodud virtuaaliks, ta on vaid kujutis, mitte füüsilise kehaga inimene, kelle teadvuse jaoks Gemo Cana andis pärast tütre surma osa oma ajust. Osava jutuga mõjutab Gemo noored koalitsioonitöötajad neid vangistamise asemel endaga Callistole kaasa võtma, kuna seal tegutsevat teadlane Reth Cana, Gemo vend, kes sooritavat seal miskeid aegruumieksperimente. Hama ja Nomi jaoks on kõik need reaalsed sugulused (vend, tütar, ema) kaunis hoomamatud, kuna nemad on pärit Qax-tulnukate loodud inimkonnast, mille sotsiaalsed ja perekondlikud suhted on täielikult purustatud ning kes on üles kasvanud cadre siblingeina, ehk siis neis vangilaagreis loodud raamistike, tuumikute, gruppide liikmeina.

Igatahes läheb reis Callistole peagi lahti, reis mille jooksul Gemo püüab neile oma okupatsiooni-eelse aja kultuuri- ja ajalooteadmisi edasi anda. Kohapeal ootab tegelastenelikut ees üks üllatus teise järel. Lõpuks jõuab kohale ka Qax-tulnukaist märksa võimsama Xeelee-rassi kosmoselaev... Baxteri tekst valmis üsna samal ajal, kui ka tema head sõbrad Paul McAuley ja Alastair Reynolds avaldasid lugusid, kus hiljuti sõja üle elanud tulevikus miski seltskond või luuraja suundub mõnele päikesesüsteemi gaasihiiglase kuule, kus tegutseb keegi hull teadlane. See on üsna kummaline sünkroonsus.

Mulle lühiromaan igatahes meeldis, kuigi arvan mõistvat ka eelarvustajate reserveeritust. Selle kirjeldatud liiniga vaheldumisi näitab Baxter meile üsna fantasmagoorilisi ja sürreaalseid pilte miskist postapokalüptilisest mererannast, tühermaast, kus üks Vaarao justkui päästab lapsi, need lõigud on raskemini jälgitavad ning tekitavad küsimusi, mispidi see liin muu tegevusega haakub, noh, loo lõpuks selles osas selgus saabub, aga see võib mõjuda lineaarset jutulaadi hindavale kirjandusgurmaanile tõesti üsna laksatiivselt. Aga kes on lugenud näiteks Alfred Besteri üht krestomaatilisemat ulmejuttu «Adam and No Eve», sellele tulevad postapokalüptilised mererannastseenid ja inimsoo koidiku/hämariku teemad muidugi tuttavad ette. Midagi pole teha, ulmekirjandus on rekursiivne kirjandusliik ning Stephen Baxter on oma traditsioonist hästi teadlik kirjanik.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: