Universumite vahelisel üleminekul kosmoselaev purunes ning ellujäänud ehitasid selle jäänustest Parve. Mõned sajandid hiljem elavad nende järeltulijad endiselt Parvel, triivides sellega nebulas, mille gaasid moodustavad inimesele hingatava atmosfääri. Suur osa inimesi on oma päritolu unustanud ja elavad õndsas usus et asjad ongi alati nii olnud. Tõde mäletavad ainult Teadlased, kes püüavad vana aparatuuri jäänuseid mingis töökorras hoida, uurides muistseid arvutiväljatrükke mille igal lehel on mõistatuslikud tähed "IBM". Paraku aga hakkavad nebula ressursid ammenduma - on karta et varsti ei jätku hingamiseks enam hapnikku, väiksematest probleemidest rääkimata. Nebula "inimkonda" ähvardab hukk...
Ei tea kas vanasti tõesti rohi rohelisem ja taevas sinisem oli, aga minu lugemisvaras on tõeline hard sf viimasel ajal küll kahetsusväärselt tagaplaanile jäänud. Baxter korvab selle puudujäägi kuhjaga. Suhteliselt õhukese paperbacki iga lehekülg on hämmastavaid ideid nii täis pakitud et sellest jätkuks heietamist kolm korda paksema raamatu jagu. Kurdetakse küll, et Baxteri inimkarakterid kipuvad olema liiga skemaatilised ja tema teosed tervikuna väheemootsionaalsed, aga minu meelest on see täitsa alusetu jutt. "Raft" on igatahes südantsoojendav ulme-elamus.