Kasutajainfo

Stephen Baxter

13.11.1957-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Stephen Baxter ·

On the Orion Line

(jutt aastast 2000)

ajakirjapublikatsioon: «Asimov`s Science Fiction» 2000; oktoober/november
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
0
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (2)

Tekst on kaudseks jätkuks "Silver Ghostile" ja veel paarile varasemale. Tõenäoliselt on tegu pikema ja jätkuva tsükliga. Inimkond on teostamas galaktilist ekspansiooni ja ühes galaktika kaugemas harus on kokku põrgatud Viirastuste tsivilisatsiooniga. Need on sellised kummalised hõbedased entiteedid ja oma mannerheimi liiniks on neil Orioni nimeline kindlustatud liin. Ei ole veel sõda vaid selline kummaline vaenueelne vahekord. Oma olemuselt pole Viirastused vaenulikud aga nad ei kavatse ka inimesi oma territooriumile lasta.

Selles jutus satub üks luurelaev Orioni liini lähedal Viirastuste lõksu...on ohvreid. Peategelaseks on üks poisijõmpsikas, kes vanemate kollegidega aru pidades lõpuks ellujäänud päästab, kasutades selleks üsnagi jõhkraid vahendeid. Lõpuks liitub lahingus karastunud jõmm sõjaväeluurega, mida nimetatakse Ajaloolise Tõe Komisjoniks. Ehk sellise lõpu pärast peavadki autoriteedid "Locuses" juttu 2000.aasta parimaks... siin sisalduvat mingi torge või paroodia Heinleini aadressil.

Teksti loeti inglise keeles

Hargla on jutustust «Orioni liinil» pisut mööda lugenud. Täiemõõduline sõda Hõbeviirastuste nime kandva tulnukrassiga käib juba mitusada aastat, kui nende kaitseliini lähistele satub inimkonna sõjalaevastiku alus Brief Life Burns Brightly (Üürike Elu Põleb Ereda Leegiga) – laevanimede poolest astub Baxter siin väärikasse ritta Philip Reeve’i ja Alastair Reynoldsiga, kel samuti kamaluga selliseid sügavalt iroonilisi või pehmelt öelda kummalise etümoloogiaga kosmose- või õhulaevade nimesid. Antud juhul on see laeva nimi ühtlasi ka sõjalaevastiku noorsõdurite mitteametlik deviis või midagi taolist, mida poliitohvitserid neile pähe on tampinud.

Lugu on ühest küljest hästi lihtne ning viiteid Heinleinile leiab siit tõesti. Mingil arusaamatul põhjusel Brightly Orioni liinil asuvale Hõbeviirastuste tähekindlusele lähenedes plahvatab, nii et eluga pääseb ainult väike grupp laevast kosmosejahil-päästepaadil eraldunud inimesi – teadlane Pael, esimene ohvitser Till, poliitohvitser Jeru ning minajutustajast madrus Case, 15-aastane noorsõdur. See paistab ka teiste juttude järgi olevat Baxteri maailmas täiesti normaalne kosmoselaevastikus teenimise vanus. Nende jahtlaev hävib aga maandumisel Tähekindlusel, ka esimene ohvitser hukkub ning seltskonna juhtimise võtab üle Ajaloolise Tõe Komisjoni esindajana laeval olnud poliitohvitser ehk siis politruk Jeru, keskealine naisterahvas.

Case’i jaoks ootamatult – kes peab teda rohkem ideoloogiatöötajaks kui õigeks laevastikuohvitseriks –, kuid militaarse fantastika traditsiooni tundva lugeja jaoks igati oodatult osutub politruk Jeru äärmiselt tõhusaks luurerühma juhiks, ta paneb vaheldumisi oksendava ja siis letargiasse langeva kabinetiteadlase Paeli käepäraste vahenditega tööle, uurima, miks nende laevad järjest õhku lendasid ja miks nende luud-kondid nii kergesti murduvad, ning suundub koos noormadrusega Tähekindluse sisemusse luureretkele...

See pea lühiromaani mõõtu jutustus on põhimõtteliselt veatu ja vaat et täiuslik tõsiteadusliku fantastika näide, samuti paigutub kenasti militaarse kosmoseulme traditsiooni, tehes viiteid varasematele tüvitekstidele (lisaks Heinleinile siis veel Haldeman, Bujold, Card jt) ning on lihtsalt üks ääretult värvikal foonil toimuv hoogne kosmosemadin. Avastatakse tulnukate sünnitusosakond või siis lasteaed, edasi kisub sündmustik politruki juhtimisel üsna inetuks, kuid teadlase leitud põhjus kummalistele anomaaliatele (füüsikaseadustega eksperimenteerimise poolest tuntud Hõbeviirastused on avastanud mooduse valguse kiiruse kiirendamiseks), mis ähvardavad põhimõtteliselt tervet inimkonda ja universumit, tuleb ju maksku mis maksab viia tagasi omadeni.

Sedasorti sõjalugudele tüüpiliselt tuleb ette raskeid moraalseid valikuid ja üsna kahtlase väärtusega otsuseid, eneseohverdusi jmt. Omade juurde tagasi jõuabki vaid madrus Case, kes, edastanud juhtkonnale eluliselt tähtsa informatsiooni, saab pakkumise minna laevastikust üle Ajaloolise Tõe Komisjoni, märksa ohutumale ning auväärsemale ajude ja suuga tööle. Ja siin Hargla eksib – meie kangelane, kes annab endale aru, et pole mingi vaimuhiiglane, ütleb oma ülemusele: «Üürike elu põleb ereda leegiga» ning valib mõistagi tegevteenistuse, kõige kuumemal eesliinil ja üsna heade šanssidega mitte kunagi 20-aastaseks saada. Miks? Võibolla tulnukate tagalas toime pandud massimõrva pärast...

Kui Baxterile kiputakse teinekord ette heitma tegelaste puudumist, nende karakterite igavust ja üheplaanilisust, siis noh, see lugu oli küll täiemõõduline Kirjandus suure algustähega.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019
detsember 2018
november 2018
oktoober 2018

Autorite sildid: