Nii et selles mõttes hea jutt... Muus osas aga - ülesehitus ja atribuutika - jättis üsna külmaks. Tavaline hard-sf. Inimkond alustab ühe kauge kolkaplaneedi koloniseerimist, seal eland ka varem miski kohalik rass, kes nüüdseks välja surnud. Üks plika teeb seal läbi lennuõnnetuse ja kohtub konkureeriva võõrrassi esindajaga, kel planeedi suhtes umbes samad kavatsused. Näeb see välja nagu hõbeviirastus.
Pärast vestlust, mille käigus lugejale pakutakse hulgaliselt füüsikat ja muud loodusteaduslikku andmestikku, ohverdab hõbeviirastus ennast tüdruku heaks.
Aga see lõpuarutlus, millest õigupoolest selgubki loo kirjapanemise põhjus, on üsna hea. Ent ei korva minu jaoks suhteliselt tüütut algust. Seda kõike oli vaja, et autor saaks arendada oma hard-sf skeeme, lugajale lihtsalt topiti informatsiooni; mingit tegevust, stoorit ega pinget ei olnud. Lihtne jutt, et kõigepealt varustatakse lugeja teabematerjalidega ja lõpuks pakutakse üsnagi köitev arutlus. Aga...see esimene pool tulnuks arendada ilukirjanduslikult kandva looga."Neli".