Jutus manab kirjanik esile huvitava ja elava maailma. Selles maailmas puudub aga lugejat köitev intriig. Ilmselt kõlbaks jutt mõne pikema teose (romaani? lühiromaani?) peatükiks. Seepärast hindan seda meisterlikult kirjutatud lugu neljaga.
Aastatuhandeid tagasi oli inimkond koloniseerinud Kuu, transportinud Päikesesüsteemist sinna hiigelkoguse vett ja õhku ning muutnud Kuu elamiskõlblikuks. Kuul lainetavad mered ja mühavad metsad, lokkavad viljapõllud ja voolavad jõed. Maa seevastu on muutunud elamiskõlbmatuks, kuid ka Kuul on oma probleemid. Metalli on vähe ja tööstus seetõttu vähearenenud. Õhk ja vesi kaovad vähehaaval maailmaruumi ning paari-kolme aastatuhande möödudes pole Kuul enam võimalik elada. Samas aga langeb Kuu-elanike teadmiste ja oskuste tase ning pole lootustki, et keegi suudaks tulevikus Päikesesüsteemist õhku ja vett juurde hankida.
Üks peategelastest püüab kõikjale maha jätta sõnumit, mis kanduks ka aastatuhandete taha: INIMESED TULID MAALT.
Aastatuhandeid tagasi oli inimkond koloniseerinud Kuu, transportinud Päikesesüsteemist sinna hiigelkoguse vett ja õhku ning muutnud Kuu elamiskõlblikuks. Kuul lainetavad mered ja mühavad metsad, lokkavad viljapõllud ja voolavad jõed. Maa seevastu on muutunud elamiskõlbmatuks, kuid ka Kuul on oma probleemid. Metalli on vähe ja tööstus seetõttu vähearenenud. Õhk ja vesi kaovad vähehaaval maailmaruumi ning paari-kolme aastatuhande möödudes pole Kuul enam võimalik elada. Samas aga langeb Kuu-elanike teadmiste ja oskuste tase ning pole lootustki, et keegi suudaks tulevikus Päikesesüsteemist õhku ja vett juurde hankida.
Üks peategelastest püüab kõikjale maha jätta sõnumit, mis kanduks ka aastatuhandete taha: INIMESED TULID MAALT.