Ühe hullu füüsiku portree jaburalt õnneliku lõpuga. Lühijuttude tase tundub Baxteril olevat tublisti nõrgem, kui "Ajalaevade" tase (muid romaane pole lugenud).
Minu meelest ei ole see füüsik sugugi hull, vaid normaalne tüüp nõmedas teadusevaenulikus new-age`i poole õhkavas ühiskonnas. Ainult pisut-pisut edasi ekstrapoleeritud tänapäeva lääne ühiskonnast...