Jutu põhiliseks tegevusliiniks on ehe action tuleviku megapolises, kus mingi pisikese erirühma võitleja peab toime tulema enda elu kallale kippujatega... ning selgitama välja ka kogu selle madina tagamaad.
Ülejaanud kaks tegevusliini (miski arvutimängu kirjeldus ning muistse Egiptuse jumalate sekendused) on sekundaarsemad, kuigi annavad loole samas ka mingid lisatõlgenduse võimalused...
Vaieldamatult oskab Stanislav Romanov kirjutada: süzhee on põnev ja hoogne, maailm usutav ja ka tegelased elavad. Miinuseks peaksin ma mõningast ülekomponeerimist – mulle tundusid need kolm läbisegi jooksvat ja põimuvat tegevusliini liialt pretensioonikad ning ka pisut sellised «asi asja enda pärast» tüüpi. Kuna tegu on siiski algajaga pole neli leebe hinne – selline teos käiks ka paljudel proffidel üle jõu!