Lugu ise - nagu pealkirjast nähtub - ekspluateerib muinasjuttu Tuhkatriinust. Tegevus toimub ebamäärases lähi(?)tulevikus, kus naistest abielupaarid hangivad lapsi meeste suurema abita - kas ainult ühe mamma kloonimise või munarakkude miksimise teel. Üks selline abielupaarike kohtab Vahemere ääres logeledes piltilusat naisterahvast, kelle kaks kaksiktütart on ema koopiad nooremal kujul, nende sabas aga tilpneb kolmas tütar - kõhn, kole, halvasti riides, ühesõnaga ehtne Tuhkatriinu. Tegevuse käigus selgub, et tütardega toimub midagi imelikku, Tuhkatriinuga seostuvad perverssed momendid...
Neurootilise ja tühja sisu eest annaks muidu kahe, aga olgu siiski kolm, sest kirjutada inimene vähemalt oskab.