Esimese teose alguse on M.Simpson oma kokkuvõttes juba andnud ja seda kordama ma ei hakka. Päris suvaliseks teosete jagunemist siiski lugeda ei saa, mõlemal korral lõppeb mingi liini tegevus ja edasine tegevus algab küll ajaliselt eelmise teose lõpp punktist, aga ei ole eelnevaga sisu poolest täielikult seotud.
Nii selle teose kui ka kahe järgneva osa tegevus on esitatud kahest vaatevinklist lähtuvalt: valge ohvitseri Rostislav Arzeulovi silmade läbi ja sellele vastandiks "Sibbüroo" punakomandör Stepan Kossuhhini poolt vaadatuna. Niimoodi on Valentinov loonud väga huvitava kirjelduse selle aja Venemaast.
Nagu Lazartshuk, kirjutab ka Valentinov alternatiiv ajalugu. Selle sarja teoste puhul on ta Venemaal tegelikult toimunud sündmused segatud suure koguse müstikaga ja tegelikkuses palju hiljem loodud tehnoloogiate (osa nendest pole siiani loodud :)) ning hiljem toimunud sündmustega.
Minu meelest oli antud raamatusse püütud natuke liiga palju sündmusi/infot kokku kirjutada. Keskkond jäi natuke liiga üldiseks ja hilisemad sündmused ei seletanud selle teoses toimuvat piisavalt lahti.