Ulmekirjanduse BAAS - André Trinity

Arvustused (16)

Kõvasti üle keskmise jutt Trinity´lt! Eelmiste lugudega seob ainult peategelase nimi Dornan ja loomulikult autorile iseloomulik filosoofilis-teoloogiline tagapõhi.

Tagasivaatega lugu kosmoserändurist, kes oli maandunud ühele planeedile ja veetis seal mõned aastad planeedi ainsa asuka – Meredith´i – seltsis. Ent siis ühel päeval tuleb lahkuda, kuna planeet muutub rahutuks. Koos kliki-aegse robotiga üritavad nad sealt sääred teha, aga planeet hoiab meest enda küljes viimse hetkeni kinni...

Head detailid, väga haaravalt kirjutatud ja tekitab kummalist meeleolu. Kaks lõigukest viiteid paljastavad omapärase (Anti-?)Trinity filosoofia diskursuse, millele pihta saamiseks tuleb veidi oma teadmistes sorida. Lõpp kiskus natuke farsiks ja see tõmbab hinnet pool pügalat alla. Aga muidu igati viie-vääriline jutt! 5-

Teksti loeti eesti keeles

Taivo Rist

14.03.2002, kell 18:45

Andri Riid

4.04.2002, kell 22:26

Hindeks selline neli pluss. Lõpp langeb pisut kokku ja läheb liialt konspektiivseks seletamiseks. Algusepool seevastu väga hea.Viimane nähtus on üldse Trinity lugudele omane, ehk viitab see sellele, et peaks lõpplahenduste viimistlemisele rohkem tähelepanu pöörama, paremini läbi mõtlema ja need ka siis detailsemalt lahti kirjutama. Aga üldiselt on Trinity näol tegu eesti ulme (kindlasti ulme) ühe omanäolisema ja huvitavama autoriga. Minu jaoks tekitas lugu paralleeli Sheckley loominguga, seejuures pole ühestki otsast tegu Sheckley klooniga.

Teksti loeti eesti keeles

Taavi Kalju aka Ghilderich

19.04.2002, kell 15:11

Trinity üllatas mind selle looga täielikult. Selline omanäoline lugu planeedist nimega Meredith, kus elab imearmas naine nimega Meredith. Algus oli lool väga võimas, lõpp aga hakkas vägisi sohu kiskuma. Siiski kokkuvõttes positiivne elamus. Viis miinus.

Teksti loeti eesti keeles

Laur Salundi

23.04.2002, kell 20:34

Parim, mida Trinity seni on kirjutanud.

Teksti loeti eesti keeles

Kalju Maapoeg

19.12.2002, kell 22:42

Tauno Laarmann

26.01.2003, kell 13:28

Väärt kraam.

Teksti loeti eesti keeles

Arvo Laarmann

9.02.2003, kell 19:09

Sellel lool oli hing täitsa olemas. Kirjanik suutis tegelased ja planeedi väga hästi elama panna.

Teksti loeti eesti keeles

Tarts

21.02.2003, kell 00:14

Trinity oskab, kui Trinity tahab ja tahtmist paistab temal jaguvat. Ehk siis esimene pisutki sci-fi v6tmes kirjutatud lugu Trinitylt ja peab ausalt ytlema, et ehkki see sci osa oli suht kröömikese poolne, siis fictionit oli selle eest ikka kapaga ja see kapatäis oli täisväärtuslik ja tervendav aaloesalv veritsevale hingele, mis aegajalt kipub kahtlema praeguste kirjutajate kirja- ja m6tlemisoskuses.

Teksti loeti eesti keeles

Jan Tepo

26.02.2003, kell 16:32

Lugeda oli huvitav. Kuid selles loos puudub Trinity juttudele iseloomulik müstika. Jutt on ülesehituselt liiga lihtne. See-eest jutu sisu on autorile omase käekirjaga filosoofiline. Keeleliselt väga hea lugu. Tekkis ainult küsimus, et kas kadunud paradiisi idee esitamiseks on tõesti vaja nii ulmelise butafooriaga maailma? Muidu väga tugev lugu, kuid jutu lõpp keeras komödjandiks, mis nullis lugemise käigus tekkinud emotsiooni. Seega tugev neli.

Teksti loeti eesti keeles

Lauri Heinsalu

6.04.2005, kell 19:17

Tekst oli mõnes kohas tõmbav, kuid üldiselt ei pakkunud eriti huvi. Milleks siis Meredithi pidada saab? Võib aru saada, et Meredith oli planeet, kes tundis huvi selle mehe vastu ja lõi selle tõttu naistegelase nimega Meredith. Kuid see on vaid mu tõlgendus. Üks neist tegelt. Ja mitte ka see, mida õigeks peaksin. :) Täpselt aru ei saanudki, kes oli kes lõppude lõpuks. Kas siis mees armastas liiva või selle kontrollijat? Tõmbavat paistsid teda mõlemad.

Teksti loeti eesti keeles

Lily Tamm

15.04.2005, kell 21:54

.idee.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

24.05.2005, kell 06:05

Oskar Nassar

26.03.2011, kell 14:53

Üks kõige mahedamate ja soojemate värvidega maalitud hävingu lugusid üldse. Just soojad toonid ongi Trinity´i teostele nii loomuomased ning moodustavad ühtse terviklikult helge ja unenäolikku loomingu. Teoses esinenud roboti KV256 kõne ja käitumine olid samuti äärmiselt humoorikalt edasi antud. Tekkis tunne, et robot hoiaks kogu aeg peast kinni ja mõtleks: "Oh, neid inimesi küll! Mis neil kogu aeg häda selle armastusega on.".

Teksti loeti eesti keeles

Meelis Sepp

4.03.2013, kell 13:23

Ma saan aru et herr Trinity luges enne läbi vanameister Ray Bradbury "Ja siia saagu tiigrid" ja otsustas siis ise enam-vähem samal teemal loo kirjutada. Lugu erineb märkimisväärselt muust Trinity toodangust just selle poolest, et olgugi väga kaugel hard sf`st, on ta siiski päris kindlasti sf aga Trinity autorina lõi omal ajal laineid pigem maagilise realistina. Äratuntavaid jooni on siingi, selline teatav unenäolisus ja pehmed toonid, olgugi et muuhulgas tuleb tegemist kosmoselaevade ja robotitega.

Päris nitševoo lugu.

Teksti loeti eesti keeles

André Trinity

23.09.1974–

Teosed

· André Trinity ·

Lisavahendid:

André Trinity

23.09.1974–

Teosed

· André Trinity ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: