Tükk aega avaldamisest juba möödas, aga keegi pole arvustanud... teeme siis otsa lahti. "Glorie" polegi niiväga in-your-face slipstream kui Trinity nime autorina nähes arvata võiks. Ulmelist elementi on rahuldavas koguses, olgugi et selle võinuks veidi vähemale arvule lehekülgedele laiali määrida. Jutu fookuses on võluv naine-protagonist, kes näib suutvat samal ajal eri kohtades olla; otse loomulikult tekitab see ka hulgaliselt probleeme nii tema teadlasest (eks)abikaasas kui teistes (küll vähestes) tegelastes. Sisust rohkem ei räägi, see on kirjutatud üpris realistlikus võtmes, mis Trinity puhul on vist samuti tavaline. Hinde tõmbab alla see, et kirjeldused ei suutnud silme ette pilti luua -- kõik askeldasid ja toimetasid ja rääkisid, aga silme ette see ei kerkinud, kui paar juhtu välja jätta. Näiteks need karjuvad silmad, detail, mida ma olen eelnevalt kindlasti juba kusagil lugenud/näinud; või siis viide kroanismile. Ja puändiga seoses meenub kohe "Dogma"-nimeline film. Kuid üldjoontes... mõttega kirjutatud ning loetav. Mõneti selgema süzhee ja põhjendatumate dialoogidega kah, kui mõned eelmised, letargiasse kalduvad jutud.