Sündmused keerlevad nn Copelandi pärandi ümber. Copeland oli etnoloog, kes uuris Vaikse ookeani rahvaste pärimusi ja müüte. Tema kummalised järeldused viisid tema väljaheitmiseni teadlaste kogukonnast ja elu viimase otsa veetis mees kinnises psühhiaatriahaiglas. Tema uurimistöö - sh hulk ajaleheväljalõikeid, märkmeid, pikemaid arutluskäike jne - sattus aga ühte uurimisinstituuti, mille töötaja üleskirjutusest "Out of the Ages" koosnebki. Teadlane juhib tähelepanu keerulisele loomismüüdile, mis on sarnane paljudele üksteisest kaugel elavatele Lõunamere rahvastele. Sisuliselt on see müüt sama, mille lõid Lovecraft ja August Derleth: saabusid kaugelt kosmosest kurjusest pakatavad Muistsed (Great Old Ones). Neil puhkes sõda Vanemate Jumalatega (Elder Gods), kes pagendasid Muistsed meie planeedilt või kihutasid nad unelema kuhugi kaugetesse paikadesse - näiteks ookeani põhja. Ent oma unelustes võivad nood Muistsed mõjutada inimesi, sealhulgas kutsuma neid endale appi ja panema neid endid kummardama. Copelandi teooriate järgi polnud tegu sugugi müüdi, vaid tegelikult toimunud ja toimuvate sündmuste kirjeldusega. Copelandi pärandit uuriv teadlane saab aga ka ise oma uurimisobjektist tugevasti mõjutatud, mis viib traagiliste tagajärgedeni.
"Out of the Ages" on väheütlev ja väheoriginaalne lugu. Jutt on esmakordselt ilmunud Gerald W. Page´i koostatud antoloogias "Nameless Places" (Arkham House, 1975). Selle antoloogia kontekstis - paljude teiste keskpäraste lugude keskel - aga ei tundugi see nii väga nüri jutuna.