Edasine tegevus keskendub Anakini vabastamisele orjusest ja Naboo vabastamisele Kaubandusföderatsiooni okupatsioonist. Lugeja - ent mitte tegelased - saavad teada, et kurja juur on ammusest renegaat-Jedist alguse saanud Sithi salaselts. See koosneb kahest liikmest - õpetajast ja õpilasest, kellest viimane lüüakse finaalis maha, nii et Sith Lord peab hakkama endale uut abilist otsima. Raamat on kirjutatud selles võtmes, et enamus lugejaid juba teab, et selleks saabki Anakin Skywalker.
Kellele samanimeline film meeldis, võiksid seda romaani siiski lugeda. Siin tuuakse välja palju kaadri taha jäänud seoseid; seletatakse pisut enam lahti sündmusi, millele filmis pole aega keskenduda; rõhutatakse mõningaid aspekte, mis sündmustesse enam loogikat toovad. Peamiselt saame rohkem teada Anakini hingeelust, näiteks, et ta armus Padmésse esimesest silmapilgust ja võtab seda suhet väga tõsiselt. Samuti jääb romaanis aega filmis vaid lollaka juhuse või hea õnne arvele kirjutatavaid kangelaste õnnestumisi pikemalt põhjendada. Ka pole raamatus filmi kõige suuremad maitsevääratused (Jar-Jar Binks, kahepealine spordikommentaator ja mingi üldine jantlikkus) nii tugevalt välja toodud. On muidugi kohti, kus autor tuimalt stsenaariumit ümber kirjutab... no aga mida sa ikka kosmoselahingut pikemalt kirjeldad. Mõõdutunne on autoril olemas, romaan on pigem filmi laiendus, kui kirjanduslike vahenditega veidi elustatud stsenaarium.
Hinne ei märgi muidugi, et tegu oleks miski Suue Kirjandusega, vaid et lahedalt loetav seikluslugu on see.