On aasta 2009 ja CERN`i uusima elementaarosakeste kiirendi ymber leiab aset rõõmus ja asjalik sagimine - valmistutakse seninägematult kõrgete energiatega osakesi produtseerivaks eksperimendiks. Kell kukub ja teadlaste peamees vajutab punast nuppu..
...ning leiab ennast voodis, mingi vanemat sorti tädi kõrvalt. Tädi, kusjuures, ei paista sugugi ehmunud. Mees ajab ennast pysti ja märkab peeglist möödudes, et näeb miskipärast oluliselt varem välja kui peaks. Kaua tal selle yle mõelda ei lasta, ilma vähimagi yleminekuta leiab ta end tagasi oma kiirendi juhtimispuldi juurest.
Peatselt selgub, et selline jabur unenägu ei tabanud ainult toda teadlast. Midagi sarnast juhtus kõigi inimestega, yle terve maakera. Kõik nad nägid ca kahe minuti jooksul erakordselt selgeid nägemusi iseenda tulevikust. Osad neist nägid ennast tulevikus ajalehte lugemast, mille abil tuvastatakse et nähtud tulevikupildid on aastast 2030.
Yhtlasi selgub, et tegemist ei ole hallutsinatsioonidega. Sageli viibisid inimesed oma nägemustes koos tuttavate või sugulastega. Sellistel juhtudel nägid kõik osapooled yhte ja sedasama olukorda, erinevate rakursside alt. Mõned inimesed nägemusi ei näinud. Loogiline järeldus - 21 aasta pärast neid vaesekesi ilmselt enam elavate kirjas ei ole. Üks sellistest, kreeklasest tuumafüüsik Theo, saab teada et on 21 aasta pärast just värskelt mõrva ohvriks langenud ja asub usinasti tulevase kuriteo jälgi ajama.
Kõik seniloetud Sawyeri romaanid on kokku kirjutatud enam-vähem yhe ja sama skeemi järgi - grupp teadlasi-perekonnainimesi, kes mingi avastuse või muidu fenomeni taustal oma isiklik-inimlike hädade käes vaevlead, lahendades samal ajal nagu muuseas tohutukeerulisi globaalseid probleeme. Selline on ka käesolev teos. Ei, ma ei kurda, mulle meeldib. Loed kuidas tuumateadlastest noorpaar omavahel kvantfyysika ja võimaliku abieluõnne seoseid arutavad ja kohe selline, soe tunne tekib.. ;)
Antud juhtumil on seda globaalset kaheminutilist tulevikuvaadet lahatud ja ära kasutatud täiesti kadestamisvärese järjekindluse ja leidlikusega. Stiili poolest yhendab endas Michael Crichtoni ja Bruce Sterlingu paremad omadused. IIgati viievääriline. Võitis muuhulgas Aurora ja Euroopa Top SF auhinnad.